"Liigne viisakus tasub kurjasti kätte"

Kreeka poleks saanud oma hiigeldefitsiiti nii kaua varjata, kui Eurostatile oleks antud voli liikmesriikide esitatud andmed üle kontrollida, kirjutas Monti. Kui Euroopa Komisjoni aastaid tagasi sellise ettepaneku tegi, leidis enamik liikmesriike, et see oleks liiga suur sekkumine nende siseasjadesse. Saksamaa ja Prantsusmaa eestvedamisel hääletati mõte maha. Samas teadsid kõik, et kuulumine samasse rahaliitu riikidega, mis ühiselu norme rikkuda võivad, on riskantne.

Niisamuti pole töötanud idee, et teiste riikide surve aitab korrarikkujat õigele teele suunata. Selle asemel on riigid omavahel teeneid vahetanud põhimõttel, et täna aitan mina sinul karistusest kõrvale hoida, homme aitad sina mind.

Monti tuletab meelde ka seda, kuidas suurtele riikidele on kehtinud justkui teised reeglid. Kui Iirimaa ja Portugal omal ajal stabiilsus- ja kasvupakti reegleid rikkusid, said nad Euroopa Komisjonilt hoiatuse. Kui aga aasta hiljem riskisid hoiatuse saada ka Saksamaa ja Prantsusmaa, otsustasid liikmesriigid nende kahe suurriigi eestvedamisel ja eesistujaks olnud Itaalia toetusel (Romano Prodi nimetas stabiilsus- ja kasvupakti tingimusi tobedaks – toim.) 2003. aastal hoopis stabiilsus- ja kasvupakti tingimusi leevendada. Nii pole ime, et vähema stabiilsuskultuuriga riigid hiljem distsipliininõudeid julgelt lõdvemalt tõlgendasid, nendib Monti.