Sõerd: Kreeka ametiühingud teevad elu kibedaks

OMX Baltic−0,29%317,23
OMX Riga0,68%961,12
OMX Tallinn−0,27%2 199,85
OMX Vilnius0,16%1 503,27
S&P 5001,49%7 764,7
DOW 300,71%52 048,83
Nasdaq 2,26%27 122,09
FTSE 1000,14%10 754,27
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,67

OMX Baltic−0,29%317,23
OMX Riga0,68%961,12
OMX Tallinn−0,27%2 199,85
OMX Vilnius0,16%1 503,27
S&P 5001,49%7 764,7
DOW 300,71%52 048,83
Nasdaq 2,26%27 122,09
FTSE 1000,14%10 754,27
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,67

Endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et Kreeka ja teiste võlakriisis siplevate Euroopa riikide probleemiks on muude hädade kõrval ka ametühingud.

Anne OjaArco Vara analüütik

Näiteks Kreekas on ametühingud oma nõudmiste läbisurumise ja protestidega kärpekava vastu läinud isegi nii kaugele, et sadamates takistatakse turistide minekut laevale ja laevalt mahatulekut.

"Kreekas ja teistes riikides on suureks probleemiks ametühingud. Näiteks kui ikka turiste ei lasta sadamas laevale ja laevalt maha minna ning turistide elu tehakse ka muud moodi väga ebamugavaks, siis maailmas on ka palju teisi kohti, kuhu minna," kommenteeris Sõerd. Võimalik ka, et Põhjamaades on turistide arv just seetõttu juba ka suurenenud, lisas ta.

Sõerd tõdes, et ta ei oska öelda, kas võlakriis hävitab euro või mitte. Lühikeses perspektiivis tundub, et olukord läheb pisut paremaks ning finantsturud rahunevad, sest Itaalia rahandusminister on lubanud eelarve 2014. aastaks tasakaalu viia, Kreeka üritab IMFi nõudmistest kinni pidada ja saab sügisel ilmselt täiendavat laenu ning Hispaanias on olukord küll hull, kuid mitte nii hull. Samas liikuvat ka Hispaania viimastel nädalatel õiges suunas, märkis Sõerd.

"Üks asi on, millest mina aga aru ei saa," Ütles Sõerd lisades, "kuidas saab probleemid lahendatud ja eelarved tasakaalu, kui intresside tasumiseks läheb kümnendik nende riikide maksutuludest. Kreeka puhul kulub intressideks lausa neljandik maksutuludest."

Itaalia maksis möödunud aastal intressideks 4,5% SKPst. Sellist olukorda hindas Sõerd raskeks, kuid siiski talutavaks. "Intressid on aga probleemsetel riikidel väga kiiresti üles läinud ja laenumahud on väga suured. Laenu põhiosa tagasimaksmiseks on vaja peale võtta uut laenu," täpsustas ta.

Sõerd ütles, et ehkki Itaalia rahandusminister lubas riigieelarve 2014. aastaks tasakaalu viia, ei näe ta võimalust, kuidas seda teha. "See on küsitav," lausus ta. "Aga arengud on nii kiired ja olukord muutub iga päev. Ka finantsturgude käitumist ei saa ette ennustada. Võlakriis on kestnud aastaid ja olukord on läinud ainult hullemaks. Seetõttu on võimatu ennustada, mis kaugemas tulevikus saab."

"Pole mõtet süüdistada reitinguagentuure ega turge," leidis Sõerd. "Nad käituvad, nagu peab. Nende riikide rahandus on (riigi enda poliitikute poolt aastate jooksul - toim) niivõrd hullu olukorda viidud."

Arutledes, mida eelarve tasakaalu viimiseks teha annab, nimetas Sõerd kärpeid ja majanduse struktuurseid ümberkorraldusi, milleks on seejuures ka pensionite ja toetuste vähendamine, sekkumine riigiettevõtete palgapoliitikasse ning riigivara müük. Riigile kuuluvaid ettevõtteid ja kinnisvara ei saa Lõuna-Euroopa maades aga sugugi käigu pealt müüa, sest ettevõtted on reeglina aastaid kahjumis töötanud ning puuduvad registrid.

"Kinnisvara müügi eelduseks on toimivad registrid. Väidetavalt neid ei ole. Juriidiliselt tekivad müügil probleemid," kommenteeris Sõerd lisades, et näiteks Kreeka puhul võib riigivara müügiks ettevalmistamine ja toimivate registrite tekitamine võtta aastaid. Kui see kunagi aga tehtud ning riigivara müüdud saab, võib sellest laekuva rahaga osa laenust kustutada.

"Ma ei tea, mis samme astutakse, kuid kindlasti tuleb neid astuda," ütles Sõerd lõunavabariikide riiklike ettevõtete kahjumlikkuse ja üle jõu käiva palgapliitika kohta. "Ka Eestis on riigiettevõtete palgapoliitikasse sekkumist arutatud, kuid otsustati seda mitte teha," märkis ta. "Esimene asi, mis kahjumite vähendamiseks ja kaotamiseks aga alati tehakse, vahetatakse välja juhtkond," prognoosis Sõerd muutuste käiku.

Makroanalüütik Hardo Pajula ütles täna KUKU raadios, et peagi on Põhja-Euroopas käibel üks ja Lõuna-Euroopas teine raha, sest Itaalia triljonilaenu klattimist Euroopa üle ei elaks. Sõerd, kes kuulis Pajula räägitut ka oma kõrvaga, vastas Äripäeva päevaküsimusele, kas Euroopa võlakriis hävitab euro.

Sõerd: Kreeka ametiühingud teevad elu kibedaks

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised