Nurgatagused pandid häirivad

"Formaalselt on tegu kahepoolsete laenudega. Selles mõttes on individuaalne lähenemine, kus püütakse ükshaaval oma laene kindlustada, asi, mis häirib ega pole kooskõlas euroala ühise poliitikaga," sõnas Ligi.

Ta selgitas, et nurgataguste pantide tekkimine riivab ühtset garantiimehhanismi ning siiani on eurotsooni riigid olnud ühisel arusaamal, et Kreeka garanteerib laene majandusreformidega.

Ligi märkis, et tänase info kohaselt ei kinnita Kreeka Soomega sõlmitud erikokkuleppeid, kuid kindlasti hakkavad eurotsooni riigid Soome avaldust eelkokkuleppe kohta arutama.

"Olukord on hästi piinlik," ütles Ligi mainides, et pandivõimalust on varem mainitud ametnike töögrupis, kuid mitte poliitikute ringis. Ligi avaldas lootust, et ei hakata tegelema massilise raskustes riikide varade pantimisega. "Aga kui see nii läheb, peaks see olema koordineeritud tegevus," ütles minister.

"Neid avaldusi võib ju teha," ütles Ligi samas Soome erikokkuleppe sõlmimise teate kohta lisades, et uudis eelkokkuleppest oli üllatav. "Soomlased on oma jäikust näidanud, et nad tahavad pante. Kui see alla neelatakse, siis põhjusel, et allaneelamine on jõukohane," täpsustas ta.

Ligi sõnul on ELi maksja üks, poliitika üks ja erandid sinna ei sobi. Eesti on lubanud Kreeka laene tagada ega pole seetõttu huvitatud, et näiteksAustria, Slovakkia ja Sloveenia läheksid samuti erikokkuleppeid sõlmima, sest sealsed poliitikud on juba välja öelnud, et kui Soomele tehakse erand, tahavad nemad ka tagatist.

"Soome puhul on see piinlik detail, kuid ma ei näe, et kõigile 16-le jätkuks tagatisi," vastas Ligi küsimusele, kui tõenäoline on, et Soome käik vallandab pretsedendi ja riburada pidi hakkavad kõik riigid Kreeka, Hispaania ja Itaaliaga kahepoolseid pandilepinguid sõlmima.

"Pole tõenäoline, et teised riigid saaksid omale sularaha näol tagatisi tekitada. Kreekal endal pole mingit puhvrit, ta on ammu punases," ütles Ligi.