Nädala tähtsündmuseks peetud Jackson Hole'i sümpoosion oli pettumus. Seda eriti neile, kes ootasid rahandusmaailma vägevatelt veidigi selgemat sõnumit USA ja euroala lähiaja rahapoliitika kohta.
Oodatuim esineja, USA Föderaalreservi juht Ben Bernanke isegi ei vihjanud järjekordse rahatrüki käivitamisele, ehkki turud just seda temalt ootasid. Reedel enne Bernanke esinemist turg hangus ootusärevuses ning pärast esinemist ei osatud esiotsa seisukohta võtta, kuni dollar lõpuks täie otsustavusega müüki pandi.
IMFi uus juht Christine Lagarde kutsus samuti lõdvale rahapoliitikale, rõhutades, et majanduskasvu pidurdumise risk on oluliselt suurem inflatsiooniriskist. Seisukoht, millele andis kinnitust ka viimane nädal, mil praktiliselt kõik avaldatud majandusnäitajad rääkisid selget keelt majanduste alajahtumisest.
Trichet võitleb tontidega. Ainsana ajab teistsugust rida endiselt Euroopa Keskpank, mille president Jean-Claude Trichet ei unustanud ka Jackson Hole'is eriliselt toonitamast just hinnastabiilsuse tagamise vajadust. Mõne vaatleja jätkuv lootus, et ECB 8. septembril baasintressi alandab, on ilmselt lihtsalt naiivsus, sest Trichet jätkab suure tõenäosusega võitlust tontidega, mida peale tema keegi ei näe ega aktsepteeri.
Kauplejate seisukohast on status quo säilimine hea uudis, sest kriis ja peataolek tagab alati kena volatiilsuse. Eeskätt võidavad need, kes kauplevad madalates ajaraamides, kus kasumit saab võtta ühe päeva jooksul mõlemas suunas. Tasub vaid näppu majanduskalendril hoida ja olla valmis poliitikute ja keskpankurite avalikele esinemistele kiirelt reageerima.
Eeloleva nädala kesksed uudised seostuvad USA tööjõuturuga, mõjusaim on kahtlemata reede pealelõunal avaldatav NFP ehk töötajate arvu muutus sektorites väljaspool põllumajandust. Kui üldse miski, siis just tööjõuturu kesine seis võib kiirendada Föderaalreservi otsustavaid samme rahapoliitika leevendamisel ja miks mitte ka raha juurdetrükkimisele asumist.
Septembrist kujuneb aga eriti põnev ja atraktiivne kuu:
07. 09 teeb Saksamaa konstitutsioonikohus otsuse, kas teiste riikide võlgade lunastamises osalemine on Saksamaa põhiseadusega kooskõlas.
20.-21.09 on taas koos USA Föderaalreservi nõukogu. Et esmakordselt kestab istung kaks päeva, on ehk loota pikemaajalisi ja kapitaalsemaid otsuseid kui pelk intressi mittetõstmine.
23.09 otsustab Saksamaa parlament, kas osaleda Kreeka abistamises.
30.09 kukub tähtaeg, mil USA riigieelarve peab olema läbinud Kongressi menetluse.