Kaubalaevad ei käi süvasadamas seetõttu, et Tallinna Sadamal pole luba seal kaupu käidelda. "Loomulikult püüame sellele sadamale leida kõikvõimalikke funktsioone, mistõttu oleme algatanud uue detailplaneeringu ja strateegilise keskkonnamõju hindamise, et oleks võimalik sadamas kaubalaevu vastu võtta," rääkis Kaljurand.
Kaubasadama loomise initsiatiiv on tema sõnul tulnud kohalikelt ettevõtjatelt, kelle vajadusi Saaremaa ainus kaubasadam Roomassaare ei rahulda, kuna on talvel 2-3 kuud jääolude tõttu suletud. Kaubasadamast huvitub tema sõnul paar aktiivset metsatööstusfirmat konkreetsete projektidega. "Loodame juba järgmise aasta kevadeks nende projektidega jõuda sinnamaani, et saame lepingud sõlmida. See aga eeldab, et detailplaneering kulgeb sujuvalt," selgitas ta.
Valmis suuremateks laevadeks. Kaljuranna sõnul võiks uus kaubasadam ühtlasi tähendada Saaremaa ettevõtjaile ka uusi turge. Nende laevadega, mis Roomassaares käivad, ei ole mõtet Läänemerest välja minna, selgitas ta.
Sadamajuhi sõnul pole vaja rääkida, et süvasadama loomiseks kulunud 200 miljonit krooni on surnud investeering. "Tallinna Sadam on infrastruktuuri loonud. Me ei saa kruiisiga tuua turiste, kui saarlased nendega aktiivselt ei tegele. Ka kauba poole pealt - sadam on infrastruktuur, kõik muu peab sinna juurde tulema," ütles Kaljurand.
Järgmiseks kevadeks tahaks Kaljurand klientidega lepingud sõlmida, mille järel saaks planeerida täiendavaid investeeringuid operaatorite poolt.
Kaljurand jääb sadamaga rahule. Tänavu Saaremaa süvasadamat külastanud seitse kruiisilaeva on Kaljuranna hinnangul varasemate aastatega võrreldes hea tulemus. "Loomulikult tahaksime, et sadamas käiks rohkem laevu," märkis ta.
Kuressaare lähedal asuva Roomassaare sadama direktor Renno Tammleht ütles Meie Maale, et nad saavad kogu Saare maakonna kaubaveoga hästi hakkama ning jõuaksid teenindada rohkemgi.
"Loomulikult tahaks Tallinna Sadamale kuuluv Saaremaa sadam kaupa vedada," märkis ta ja lisas, et Küdema sadama töösse minek pärsiks väikesadamaisse tehtud investeeringuid ning vähendaks ka Roomassaare tulu.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele