• OMX Baltic0,25%300,76
  • OMX Riga0,09%893,82
  • OMX Tallinn0,29%2 074,74
  • OMX Vilnius0,27%1 205,71
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,28%8 798,23
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,93
  • OMX Baltic0,25%300,76
  • OMX Riga0,09%893,82
  • OMX Tallinn0,29%2 074,74
  • OMX Vilnius0,27%1 205,71
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,28%8 798,23
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,93
  • 04.09.11, 11:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Laenuintressidel kasvuruumi

Kuna tihedas konkurentsis teenustasusid tõsta ei anna, lähevad paari aasta jooksul kasvule laenuintressid, arvab LHV Panga juht Erki Kilu.
Kilu vastas Äripäeva järelpärimisele, kas ja kuidas saaksid pangad praeguses tihedas konkurentsis tulusid suurendada. Äripäeva andmetel vaatavad osad pangad praegu läbi lisatulu teenimise võimalusi. Samas võib ju spekuleerida, et pangad, mis tahavad kasumlikkust parandada, tõstavad teenustasusid, aga see tähendaks, et nende kliendid jookseks kiiresti konkurentide juurde üle.
Kommenteerib LHV juht Erki Kilu.
Pangal on üldiselt kaks peamist tululiiki – intressitulu ja teenustasutulu. Laiemalt maailma pangandussüsteemi vaadates on mõlema tululiigi teenimise mudelid läbimas täna olulisi muutusi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Enamus pankade laenuportfellid on oluliselt suuremad kui kaasatud hoiused. See vahe on seni kaetud laenates raha kas teistelt pankadelt või mujalt rahaturult. Viimaste aastate panganduskriis on aga näidanud, et sellisele finantseerimismudelile ei saa kindel olla ja see on põhjustanud pangandussüsteemis mitmeid probleeme. Seetõttu käib pangandussüsteemis täna suurem võimenduse mahalaadimine ja tugeva hoiuste baasi loomine.
Paari aasta perspektiivis hakkab seetõttu suurenema konkurents hoiuste turul ja see toob kaasa hoiuste intresside tõusu. Kui hoiuste intressid tõusevad, peavad tõusma ka laenuintressid. Teiselt poolt tekitab võimenduse mahalaadimine olukorra, kus pankade laenuportfellide mahud vähenevad, tulud vähenevad ja pangad peavad hakkama vähendama oma tegevuskulusid. Esmaspäeval avaldatud Nordea Banki teade 2000 inimese koondamisest näitab, et need teemad ei ole aktuaalsed enam mitte USA-s või Lääne-Euroopas, vaid hakkavad läbi Põhjamaade pankade jõudma juba ka meieni.
Just viimastel aastatel on suurenenud ka surve pankade teenustasutulude teenimise võimekusele. Maailmas on väga kiiresti arenemas erinevad makselahendused, mis on sageli klientidele tasuta ja ei käigi enam läbi pankade. Kümme aastat tagasi siis veel ajast ees olnud PayPal on saanud alles nüüd oma õige hingamise. VISA, MasterCard ja American Express ostavad suure raha eest kokku idufirmasid, mis on turule toonud uusi võimalusi kaardimaksete tegemiseks. Järjest enam tekib väga huvitavaid innovaatilisi lahendusi, mis muudavad meie arusaama maksete sooritamisest või kaardiga maksmisest. Kas ja kuidas suudavad pangad säilitada oma senise keskse rolli selliste lahenduste puhul, näitab aeg ja pankade võimekus uue olukorraga kohaneda. Siin peaks eelis olema just selliste piirkondade või riikide pankadel, kus on hästi arenenud e-pangandus ja pankades kasutusel kaasaegsem tehnoloogia.
Kokkuvõttes arvan, et teenustasutulude osa ei ole võimalik pankades enam tänasel päeval suurendada, mistõttu on vajalik suurendada intressitulusid. Sellist aega, kus neli aastat tagasi sai pangast eluasemelaenu praktiliselt olematu intressimarginaaliga, ei ole enam tagasi tulnud ega tulegi. Mõne aasta pärast vaatame ilmselt aga tagasi tänasele päevale ja mõtleme, et küll see autoliising või mõni muu laen oli ikka madala intressiga.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele