Professor: tööl tuleks kauem käia

"Euroopa üks suuremaid väljakutseid on see, et inimesed lähevad tööle liiga hilja, keskealistel ei ole enam tugevapõhjalist karjääri ja kui keegi jääb 55. aastaselt töötuks, võib tal töö leidmiseks kuluda umbes aasta," rääkis Ilmarinen, kes on uurinud elanikkonna vananemist üle kogu maailma.

Tema sõnul lõpetavad vanema põlvkonna inimesed töötamise liiga vara. "Iga inimese kohta läheb kaotsi 5-6 produktiivset aastat. Kui saaks selle töö tagasi, siis meil finantsprobleeme poleks," ütles professor eelmisel nädalal toimunud konverentsil "Vanemaealine tööjõud - väljakutsed ja võimalused".

Vananeva inimese füüsiline koormus küll väheneb, aga tema kogemused kompenseerivad tekkivad puudujäägid. Seetõttu soovitab professor, et Euroopa riikides võiks inimeste pensioniiga olla palju kõrgem.

Maailm peab leidma võimaluse kohandada tööelu kõikidele vanusegruppidele sobivaks. "Oleme eluea pikendamise nimel näinud palju vaeva ja nüüd paljud, sealhulgas ettevõtted, peavad vananemist probleemiks," tõdes Ilmarinen.

"Nüüdseks on Euroopa Liidus sadakond näidet ettevõtetest, kes seoses vanemaealiste töötajate kasutamisega on saavutanud palju edu," märkis ta. Tema sõnul vanemaealiste inimeste palkamisel ettevõtte tulemused ei halvene, vaid paranevad. Põhjus seisneb selles, et erinevalt noortest on vanemad inimesed täpsemad, kohusetundlikumad ja neil on palju rohkem kogemusi.

Ilmarineni sõnul näitavad uuringud, et aastaks 2020 on üle 55aastaste inimeste vanusegrupp ainus, mis kasvab. "Kui ettevõte otsib endale noori töötajaid, siis kõik ettevõtted neid ei leia. Ettevõtted peavad oma töö ringi kujundama, kui tahavad, et vanemaealised töötajad neil töötaks," rääkis ta. Vanemale töötajale makstakse vähem. TTÜ organisatsiooni ja juhtimise õppetooli juhataja ja psühholoog Milvi Tepp rääkis, et kui Euroopas võib vanemaealise töötaja tööle võtmine isegi kallim olla, siis Eestis makstakse vanemaealisele töötajale vähem kui teistele vanusegruppidele sama töö puhul. "Meil on hoiak, et neile võib maksta madalamat palka, sest pensioni saavad nad ju niikuinii," ütles Tepp.

Vanemaealine töötaja on tööandjale kõige vähem atraktiivne grupp, isegi kui tema kvalifikatsioon on võrdne teistega. 30% tööandjatest ei taha võtta tööle 50 -55aastaseid, eelistades neile väikelapseemasid ja teisi nn raskete gruppide esindajad, rääkis Tepp Rootsi tööturuameti 2003. aastal tehtud uuringust.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul on Eestis vanemaealistel madalam enesehinnang. "Eesti ühiskonnas on noorte edukate inimeste kultus," rääkis Taliga.

Eestis peetakse vanaks 50aastast inimest ning Eestist hullem on inimese vanaks tembeldamisega vaid Portugalis, kirjeldas Taliga.