• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • 07.10.11, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Panganduses paras pähkel

Kunstlik kiusatus võtta riske. Madala marginaaliga ja piiratud kohustusteta pangal ei ole palju kaotada ning ta kipub spekuleerima - tendents, mida on teravdanud hoiuste kindlustus ja "liiga suur, et pankrotistuda" poliitika. Tulemuseks on rohkem stiimuleid riskide võtmiseks. Nii ongi pankadele, kes on lähedal läbikukkumisele liberaalsetes süsteemides, perversne kiusatus võtta riski.
Just sel põhjusel hakkas kriiside arv ja ägedus kasvama pärast finantssüsteemi liberaliseerimist arenenud riikides 70te alguses, alustades USAst. Uus haavatavus on teravas kontrastis ülereguleeritud II maailmasõja eelse stabiilsusega. Kriisid USAs 1980ndatel ning Jaapanis ja Skandinaavias 1990ndatel näitasid, et liberaliseerimine ilma nõuetekohase regulatsioonideta põhjustab ebastabiilsust.
Ideaalses maailmas konkurentsi ja stabiilsuse tasakaal võiks olla reguleeritud. Probleem on selles, et regulatsioonid tõenäoliselt ei kõrvaldada täielikult turutõrkeid: konkurentsi ja stabiilsuse tasakaalutust saab leevendada, kuid ei saa kõrvalda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Näiteks Ühendkuningriigi Iseseisev Panganduskomitee on teinud ettepaneku hoida lahus jaepangandust investeerimispangandusest, luues eraldi kapitaliseeritud vaheseinad panga valdusfirmades. Selle eesmärk on minimeerida stiimuleid mängides riigikindlustusega, lubades samal ajal mastaabisäästu pangandustegevuses.
Aga vead ilmnevad detailides. Nii on kriis mõjutanud nii universaal- kui ka spetsialiseerunud panku. Lisaks jätab mõistete jae- ja investeerimispangandus vaheline piir halli ala, luues soovimatuid stiimuleid ning probleem ei lahene. Riskantsed tegevused liiguvad aladele, kus regulatsioonid puuduvad.
Põrumist reguleerimises paljastas finantskriis, mis algas aastal 2008, rõhutades vajadust keskenduda reformidele, mis annavad pankadele õiged stiimulid. Kui aga minevikust on midagi õppida, siis peaksime olema teadlikud regulatsioonide piiratusest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele