• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhan Kolk: president võiks Eesti Panga kulusid kärpida

    Eesti Panga uus president võiks institutsiooni kulusid kärpida ja senisest enam kommunikeeruda nii riigi sisse kui riigist välja, ütles Alexela Oil nõukogu ja suurettevõtjate assotsiatsiooni liige Juhan Kolk.

    "Võib-olla esimene tegu võiks olla veidi Eesti Panga kulusid kärpida," pakkus Kolk ja lisas, et tegemist on siiski väga suure struktuuriga ning selle masinavärgi ülevalpidamine võtab väga palju raha. "Teine oleks kommunikeerumine – nii siseriiklikult kui Euroopa suunas. Ja kui see inimene omab autoriteeti, siis ma arvan, et ka see kommunikatsioon annab ka tulemust," rääkis ta.
    Üldiselt on aga Eesti Panga roll siiani olnud rohkem nn näpuga vibutamine ja majandusprognooside koostamine ja eeldatavasti ka hoiatuste andmine, kui on näha, et asjad kiiva kiskuma hakkavad, arutles Kolk. "Aga ajalooliselt ei ole sellega ju väga hästi toime tuldud," lisas ta hoiatuste andmise kohta.
    "Meie kinnisvarabuum aastatel 2004-07 oli ju põhimõtteliselt välditav, kui Eesti Pangas oleks istunud inimesed, kes oleks sellise kogemusega ka varem kokku puutunud," sõnas Kolk. Keskpanga võimuses on pankade laenuandmist reguleerida, muutes näiteks pankade omakapitali adekvaatsuse nõudeid ja muid pankadega seotud parameetreid, lisas ta.
    "Täna on nende ainuke meetod majandust juhtida n-ö vanema venna positsioonilt ehk nõua anda, mitte aga isa positsioonilt," märkis Kolk. Eestis on näpuga vibutamise institutsioone lausa mitu, kellel aga reaalset võimu näpuga vibutamise kõrval on vähe, sõnas ta.
    Eesti Panga nõukogu valib täna pealelõunal Eesti Pangale uue presidendi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ragmar Saksing: väetame roheidud viljakaks, mitte abituks ülalpeetavaks
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
DelfinGroupi aktsia alustas kauplemist järsu kukkumisega Aktsia -8%
Täna algas kauplemine Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiatega. Päeva on alustanud aktsia järsu langusega.
Täna algas kauplemine Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiatega. Päeva on alustanud aktsia järsu langusega.
Soojaleti plastist toidukarbid saavad suvel külge krõbeda hinnasildi
Kui valitsus võtab vastu ühekordse plasti vähendamise eelnõu selle praegusel kujul, hakkavad kaupluse soojaleti plastkarbid ostjale raha maksma.
Kui valitsus võtab vastu ühekordse plasti vähendamise eelnõu selle praegusel kujul, hakkavad kaupluse soojaleti plastkarbid ostjale raha maksma.
Nortal ostis tüki võlgadega maadelnud idufirmast
Nortal omandas vähemusosaluse küberturvalisuse idufirmas Talgen Cybersecurity, kes võitles veel hiljaaegu ligikaudu 100 000 euro suuruse maksuvõlaga.
Nortal omandas vähemusosaluse küberturvalisuse idufirmas Talgen Cybersecurity, kes võitles veel hiljaaegu ligikaudu 100 000 euro suuruse maksuvõlaga.