Füüsilise isiku tuludeklaratsioonide põhjal tehtud analüüsist selgub, et Eestis on kõrgepalgaliste osakaal viimastel aastatel veidi langenud. Kui 2008. aastal oli deklaratsiooni esitajate seas 10% neid, kes teenisid aastas üle 300 000 krooni ehk kuus 1600 eurot või enam, siis eelmisel ja üle-eelmisel aastal oli nende osa tulude deklareerijate seas 9%.

„Arvan, et see kümnendiku võrra kukkumine on suurel määral seotud nn 13. palgaga ja boonustega, mida heade töötulemuste eest traditsiooniliselt maksti,“ lausus Vitsur. Teiseks põhjuseks võib Vitsuri sõnul pidada ka 10%-lisi palgakärpeid, mis paljudes ettevõtetes läbi viidi. 

Vitsuri hinnangul ei tasu arvata, et põhipalkade alanemine toimus meie majanduses seetõttu, et tulid uued ettevõtted, kus maksti vähem palka või kadusid kõrgepalgalised kohad.

Tuleviku  palgatrend kulgeb majanduseksperdi prognooside kohaselt selliselt, kuidas laheneb Euroopa võlakriis. „Kui võlakriis jätab tulevale aastale oma jälje, siis jääb olukord samaks. 13. palgad jäävad ära ka tuleval aastal,“ rääkis ta.

Lisaks sõltub tulevik ka sellest, kuidas maailmamajandus tõusule saab. „Kui see jääb aeglase kasvu ja retsessiooni piirile, siis on selge, et kõrgemad palgad nii kiiresti taastuma ei hakka,“ arvas Vitsur, kelle sõnul surve palkadele säilib.