- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pööratud püramiid nõuab pensionipuhkuselt lõivu
Arutelud pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse üle on kohati emotsionaalsed ja teravalt vastuolulised. Ühed ennustavad süsteemi lõppu, teised lubavad kindlustada selle jätkumise.
Äripäev usub, et pensionisüsteem praegu tuntud kuju kindlasti muutub. Esimesed sammud, näiteks pensionisammaste arvu kasvatamine, astuti veel sajandi alguses. Samas arvab Äripäev jätkuvalt, et tuleviku planeerimist ja sellesse investeerimist ei maksa lükata teiste (poliitikute ja fondihaldurite) õlgadele, vaid kõige kasulikum on seda ise teha.
Vastuolud. Seda, et küsimus on keeruline, näitavad ainuüksi poliitikute ja pankurite vasturääkivad väited. Poliitikud kinnitavad, et riiklik pension jääb püsima ning samal ajal tõstavad üha suurema osa vastutusest tulevase pensioni eest II ja III samba kaudu igaühe enda kanda. Samas reklaamivad pankade fondihaldurid agaralt pensionisambaid ajal, kui samade pankade analüütikud ennustavad pensionisüsteemi jätkusuutmatust.
Pensionisüsteemi fundamentaalne viga seisneb selle disainis: ta on kujundatud etappi, kus arengumaast on saamas arenenud maa. Kus on kõrge sündivus ja suur noorte osakaal ehk palju tulevasi maksumaksjaid ning vähe kõrges eas inimesi ehk võimalikke pensionisaajad. Samas on tekkinud ootused sotsiaalse kindluse suhtes.
Disainivea paradoks seisneb aga selles, et luues pensionisüsteemi, loodi ühtlasi ka tema lagunemise alus. Nii on nüüdseks enamikus riikides rahvastikupüramiid pöördunud, sest kindlustatud heaolu teeb laisaks - ei taha lapsi kasvatada ega vanemas eas tööl käia. Varsti ei ole lihtsalt piisavalt maksumaksjaid, kes tasuksid pensionipuhkuse eest.
Debatt on aga ühemõõtmeline ja piirdub status quo säilitamisega: arutelu skaalal on vaid kaks mõõdet - kas pensionisüsteem säilib või ei. Lahendus on justkui vaid teineteist välistav. Tegelikult on lahendusi mitu ja tulekski pigem keskenduda nendele.
Üks variant on kasutada ära eatõusuga kaasnenud eelised: olla pikalt aktiivne ja lükata pensionile minek võimalikult kaugele edasi. Teine variant on lasta pensionid kinni maksta ülerahvastatud riikidest meelitatud tööjõul. Kolmas variant on pensionid sootuks kaotada. Mõni lahendus ei pruugi toimida. Näiteks neljanda võimaluse, kasvatada iivet, võib Eesti puhul ilmselt maha kanda. Pärast sisuliselt kahekümneaastast rahvastiku kahanemist ei ole oodata trendi muutumist.
Ka ainult riigile ei saa loota. Nii otsustas valitsus kriisiaastatel lükata pensionireform tahaplaanile ning kaotas päevapoliitilistel kaalutlustel lubatud omapoolsed sissemaksed II sambasse, selmet teha strateegiline otsus ja vähendada koos palkadega ka jooksvaid pensione. Sissemaksete peatamiseks seadust muudeti, pensionite külmutamisvõimalus pareeriti väitega, et seda ei võimalda seadus.
Küsimus on ka, kes peaks tuleviku eest muretsema. Kas tasub näiteks panustada kõrgeid fonditasusid võtvatele, kuid keskpäraseid tulemusi saavutatavatele fondihalduritele või teha seda hoopis ise? Viimase soodustamiseks võiks luua näiteks personaalsed investeerimisplaanid - igaüks saaks II pensionisamba raha ise investeerida, kuid raha ei saa enne pensionipõlve välja võtta. Muus osas toimiks sammas nagu praegu II pensionisammas.
Üldiselt soovitab Äripäev toetuda kahele sambale: tervele mõistusele ja heale tervisele. Esimene aitab nii elus paremini hakkama saada kui ka planeerida pensionipõlve, pidades paremini silmas oma investeeringuid. Olgu siis I, II, III või mõnda alternatiivsesse pensionisambasse. Teine aga lubab kauem kasu lõigata esimesest.
Autor: ÄP
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele