• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pööratud püramiid nõuab pensionipuhkuselt lõivu

    Arutelud pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse üle on kohati emotsionaalsed ja teravalt vastuolulised. Ühed ennustavad süsteemi lõppu, teised lubavad kindlustada selle jätkumise.
    Äripäev usub, et pensionisüsteem praegu tuntud kuju kindlasti muutub. Esimesed sammud, näiteks pensionisammaste arvu kasvatamine, astuti veel sajandi alguses. Samas arvab Äripäev jätkuvalt, et tuleviku planeerimist ja sellesse investeerimist ei maksa lükata teiste (poliitikute ja fondihaldurite) õlgadele, vaid kõige kasulikum on seda ise teha.
    Vastuolud. Seda, et küsimus on keeruline, näitavad ainuüksi poliitikute ja pankurite vasturääkivad väited. Poliitikud kinnitavad, et riiklik pension jääb püsima ning samal ajal tõstavad üha suurema osa vastutusest tulevase pensioni eest II ja III samba kaudu igaühe enda kanda. Samas reklaamivad pankade fondihaldurid agaralt pensionisambaid ajal, kui samade pankade analüütikud ennustavad pensionisüsteemi jätkusuutmatust.
    Pensionisüsteemi fundamentaalne viga seisneb selle disainis: ta on kujundatud etappi, kus arengumaast on saamas arenenud maa. Kus on kõrge sündivus ja suur noorte osakaal ehk palju tulevasi maksumaksjaid ning vähe kõrges eas inimesi ehk võimalikke pensionisaajad. Samas on tekkinud ootused sotsiaalse kindluse suhtes.
    Disainivea paradoks seisneb aga selles, et luues pensionisüsteemi, loodi ühtlasi ka tema lagunemise alus. Nii on nüüdseks enamikus riikides rahvastikupüramiid pöördunud, sest kindlustatud heaolu teeb laisaks - ei taha lapsi kasvatada ega vanemas eas tööl käia. Varsti ei ole lihtsalt piisavalt maksumaksjaid, kes tasuksid pensionipuhkuse eest.
    Debatt on aga ühemõõtmeline ja piirdub status quo säilitamisega: arutelu skaalal on vaid kaks mõõdet - kas pensionisüsteem säilib või ei. Lahendus on justkui vaid teineteist välistav. Tegelikult on lahendusi mitu ja tulekski pigem keskenduda nendele.
    Üks variant on kasutada ära eatõusuga kaasnenud eelised: olla pikalt aktiivne ja lükata pensionile minek võimalikult kaugele edasi. Teine variant on lasta pensionid kinni maksta ülerahvastatud riikidest meelitatud tööjõul. Kolmas variant on pensionid sootuks kaotada. Mõni lahendus ei pruugi toimida. Näiteks neljanda võimaluse, kasvatada iivet, võib Eesti puhul ilmselt maha kanda. Pärast sisuliselt kahekümneaastast rahvastiku kahanemist ei ole oodata trendi muutumist.
    Ka ainult riigile ei saa loota. Nii otsustas valitsus kriisiaastatel lükata pensionireform tahaplaanile ning kaotas päevapoliitilistel kaalutlustel lubatud omapoolsed sissemaksed II sambasse, selmet teha strateegiline otsus ja vähendada koos palkadega ka jooksvaid pensione. Sissemaksete peatamiseks seadust muudeti, pensionite külmutamisvõimalus pareeriti väitega, et seda ei võimalda seadus.
    Küsimus on ka, kes peaks tuleviku eest muretsema. Kas tasub näiteks panustada kõrgeid fonditasusid võtvatele, kuid keskpäraseid tulemusi saavutatavatele fondihalduritele või teha seda hoopis ise? Viimase soodustamiseks võiks luua näiteks personaalsed investeerimisplaanid - igaüks saaks II pensionisamba raha ise investeerida, kuid raha ei saa enne pensionipõlve välja võtta. Muus osas toimiks sammas nagu praegu II pensionisammas.
    Üldiselt soovitab Äripäev toetuda kahele sambale: tervele mõistusele ja heale tervisele. Esimene aitab nii elus paremini hakkama saada kui ka planeerida pensionipõlve, pidades paremini silmas oma investeeringuid. Olgu siis I, II, III või mõnda alternatiivsesse pensionisambasse. Teine aga lubab kauem kasu lõigata esimesest.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Vanglaleival Hubert Hirve varju nähakse jätkuvalt restoraniäris
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.