Kreeka sündmused pälvisid möödunud nädalal rahaturgude tähelepanu sedavõrd, et isegi euroala baasintressi langetamine jättis turuosalised suhteliselt külmaks. Võib diskuteerida, kuivõrd ootamatu ikkagi oli Euroopa Keskpanga otsus kärpida baasintressi 25 baaspunkti võrra, kuid igatahes ei olnud turg võimalusega eelnevalt hindadesse kaubelnud.

Käesoleva nädala hakul saame kohe näha, milline on turgude reaktsioon Kreeka parlamendis toimunud valitsuse usaldushääletusele. Peaministri võit ja uue koalitsioonivalitsuse moodustamine on igatahes positiivsed märgid, mis kinnitavad, et Kreeka vähemalt teoorias soovib jätkata koostööd muu Euroopaga. Samas on selge, et kogu Kreekast tulev informatsioon ei ole kunagi täielikult usaldusväärne ja mis tahes hetkel võib selguda, et nad kas tõlgendavad mõnda aspekti omamoodi või leiavad uusi nõkse, kuidas protsesse pidurdada.

Kell tiksub armutult. Järgmise kaheksa nädala jooksul on Kreekal vaja teha laenude tagasimakseid kogusummas 18 miljardit eurot, millest üle 90% on põhiosa tagasimaksed. Esimesed 2 miljardit tuleb tasuda juba 10. novembril.

Mäletatavasti pidi Kreekal ilma välise abita raha otsa saama juba oktoobri lõpuks või novembri alguseks, kuid nagu selgub, oli see taas kord valeinformatsioon, nagu Kreeka puhul heaks tavaks. Selge on aga see, et ühel hetkel raha siiski lõpeb, seda enam, et möödunud nädalal otsustasid Euroopa liidrid esialgu igasugused rahasaadetised Kreekale peatada.