IMF võtab Itaalia käendusele

IMF ei usu Euroopa Liidu päästevõimesse

IMFi jaoks on tegemist pretsedenditu sammuga, kus "käendusele" võetakse riik väljaspool abiprogrammi. Ühtlasi on see Itaalia vankuva ja kriisidest räsitud valitsuse kõrval umbusu märk ka Euroopa Liidu institutsioonide vastu, mille järelevalvest turgudele ei piisa. Sisuliselt nagu "troika" Kreekas, hakkab IMF nüüd avaldama kvartaliaruandeid ka Itaalia kohta.

Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnul saab Itaalia hindamisel aluseks kiri, mille Berlusconi eelmisel kuul euroala liidrite tippkohtumisele läkitas ning milles ta tõi välja valitsuse reformiplaanid. "Minu silmis on see tunnistus sellest, kui oluline on Itaalia reformiprotsess riigi enda ja euroala jaoks tervikuna," ütles Barroso.

Itaalia opsitsioon  aga haaras sellest kui järjekordsest alandusest, mille on riigile kaela tõmmanud Berlusconi suutmatus riiki valitseda. Laupäeval toimus Roomas suurima opositsioonipartei korraldusel tuhandeid inimesi tänavaile toonud meeleavaldus, kus nõuti peaministri tagasiastumist. Eelnevatel päevadel pidas riigi president Giorgio Napolitano parteidega konsultatsioone võimalike valitsusalternatiivide üle. Olukorda raskendab opositsiooni killustatus. Paljud eelistaks nn tehnokraatide valitsust, mis ebapopulaarsed reformid ellu viiks.

Berlusconi jalgealune mureneb

Berlusconi teatas nädalavahetusel taas, et ei kavatse tagasi astuda. Samas on mäss peaministri enda parteis, kust kaks liiget läinud nädalal lahkus ja pool tosinat liiget esitas petitsiooni teovõimelise kriisivalitsuse loomiseks, jätnud võimuliidu parlamendis selge enamuseta. Nii võib homne rutiinne hääletus 2010. aasta eelarve täitmise üle kujuneda valitsusele otsustavaks proovikiviks.

Kokku on Itaalia valitsus juulist alates säästumeetmeid lubanud ca 100 miljardi euro ulatuses. Reformikava keskmes on riigivara müük, tööturu ja pensionisüsteemi reformid ning riigi konkurentsivõime parandamine. Paraku on mitmed reformid peaministri tööplaanis olnud juba kaks viimast kümnendit.

Tuleva aastal tuleb Itaalial refinantseerida 300 miljardit 1,9 triljoni euro suurusest laenukoormast, mis moodustab SKPst 120%. Praegu on Itaalia laenukulusid aidanud vaos hoida (ehkki suurema eduta) Euroopa Keskpanga tugiostud –augusti algusest saadik on keskpank oma bilanssi võtnud ca 100 miljardi euro väärtuses peamiselt Itaalia ja Hispaania võlakirju. Eelmisel nädalal toonitas keskpanga uus juht Mario Draghi, et sellised tugiostud saavad olla vaid ajutised ja piiratud mahus – välise interventsiooni asemel tagab püsiva lahenduse vaid valitsuse enda majanduse reformimise ja võlgade vähendamise poliitika.