5 majandustarka: võlapakt päästaks

Saksamaa valitsuse teenistuses olev viiest majandusteadlasest koosnev ekspertnõukogu esitas kolmapäeval mahuka raporti, mis näeb võlakriisi lahendusena uue, nn võlgade tagasimaksmise fondi loomist.

Euroopa riigid peaksid sõlmima võlgade tagasimaksmise pakti, mille kohaselt tuleb need võlad, mis ületavad 60 protsendi piiri SKPst, paigutada ühisesse võlgade tagasimaksmise fondi. Fondi liikmeks olevad euroala riigid vastutavad selle raames ühiselt ja piiramatult, osaliselt tuleb panti panna riiklikud valuuta- või kullareservid. Fond omakorda võimaldaks riikidel katta jooksvaid finantseerimisvajadusi.

Samal ajal pandaks iga riigi jaoks paika konsolideerimisprogramm, mille abil maksaks iga riik võlad 20–25 aastaga tagasi. Lisaks tuleb paika panna riiklikud võlapidurid.

Viie majandustarga arvestuste kohaselt tähendaks see praeguse seisuga 2,3 triljoni euro suuruse fondi loomist. Suurima osalusega oleksid selles Itaalia (41 protsenti) ja Saksamaa (25 protsenti). Kuna kõik riigid vastutavad ühiselt, siis tähendab see võlakirjade tekkimist, mille abil on võimalik stabiliseerida euroopa finantssüsteem.

Nagu rõhutas eile Berliinis pressikonverentsil värsket raportit tutvustades Beatrice Weder di Mauro, on võlgade tagasimaksmise pakt vaid ettepanek poliitikutele ning peaks rakenduma juhul, kui EFSF peaks võimendamisele ja liikmesriikide konsolideerimis- ja reformipüüdlustele vaatamata osutuma ebapiisavaks. Samuti peaks see mudel murdma senise praktika, mille kohaselt käib võlgade kustutamine üha uute võlgade abil.

Määrav on see, et fond kaob aja jooksul tänu kindlatele tagasimaksekohustustele iseenesest. Sellega eristub võlgade tagasimaksmisfond varem kõne all olnud ühistest võlakirjadest ehk siis eurovõlakirjadest.

Saksa "5 majandustarga" ekspertnõukokku kuuluvad majandusteadlased Wolfgang Franz, Lars Field, Peter Bofinger, Christoph Schmidt ja Beatrice Weder di Mauro.

Kantsler Angela Merkeli spontaanne vastus majandustarkade ettepanekule oli, et võlgade tagasimaksmispakt ei ole praeguse seisuga vastuvõetav. Selline mudel, mis tähendaks võlgade osalist liitmist, nõuaks nimelt euroliidu aluslepingute muutmist. Kahtlane on Merkeli sõnul ka selle plaani sobivus Saksamaa põhiseadusega. Euroopa Liidu operatiivses juhtimises ei ole see kantsleri arvates "mitte mingil juhul võimalik".

Majandustargad ei usu Euroopa Keskpanga plaani osta probleemsete riikide võlakirju. "Võlakirjade ost kahandab turudistsipliini jõudu, ilma et selle asemele tuleks tõhus poliitiline distsipliin," hoiatavad 5 tarka oma raportis. Raha- ja fiskaalpoliitika piirid hägustuksid ning Euroopa Keskpank riskib oma usaldusväärsusega.

Võlakriisi riskid ähvardavad majandustarkade hinnangul mõjutada ka Saksamaa majandusarengut. Sel aastal tõuseb SKP veel küll 3 protsendi võrra, kuid tuleval aastal ennustatakse tõusuks veel vaid 0,9 protsenti. Peaks aga maailma majandus stagneeruma, libiseb Saksamaa tuleval aastal tagasi retsessiooni.Euroala majandus on "riigivõla- ja pangakriisi surnud ringis, ja poliitilised ebastabiilsused muudavad turud endiselt ebakindlaks," kirjutavad majandustargad. Mõned tendentsid meenutavad fataalselt olukorda aastal 2008, ülemaailmse finants- ja majanduskriisi alguses.

Autor: Katri Soe-Surén, Anu Jõgi