- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,01%8 758,99
- Nikkei 2250,03%38 802
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,86
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,01%8 758,99
- Nikkei 2250,03%38 802
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,86
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
5 majandustarka: võlapakt päästaks
Saksa mõjukas majandusekspertide nõukogu arvab, et senistest reformidest eurokriisi lahendamiseks ei piisa. Vaja on Euroopa ühtset võlgade tagasimaksmise pakti.
Saksamaa valitsuse teenistuses olev viiest majandusteadlasest koosnev ekspertnõukogu esitas kolmapäeval mahuka raporti, mis näeb võlakriisi lahendusena uue, nn võlgade tagasimaksmise fondi loomist.
Euroopa riigid peaksid sõlmima võlgade tagasimaksmise pakti, mille kohaselt tuleb need võlad, mis ületavad 60 protsendi piiri SKPst, paigutada ühisesse võlgade tagasimaksmise fondi. Fondi liikmeks olevad euroala riigid vastutavad selle raames ühiselt ja piiramatult, osaliselt tuleb panti panna riiklikud valuuta- või kullareservid. Fond omakorda võimaldaks riikidel katta jooksvaid finantseerimisvajadusi.
Samal ajal pandaks iga riigi jaoks paika konsolideerimisprogramm, mille abil maksaks iga riik võlad 20–25 aastaga tagasi. Lisaks tuleb paika panna riiklikud võlapidurid.
Viie majandustarga arvestuste kohaselt tähendaks see praeguse seisuga 2,3 triljoni euro suuruse fondi loomist. Suurima osalusega oleksid selles Itaalia (41 protsenti) ja Saksamaa (25 protsenti). Kuna kõik riigid vastutavad ühiselt, siis tähendab see võlakirjade tekkimist, mille abil on võimalik stabiliseerida euroopa finantssüsteem.
Nagu rõhutas eile Berliinis pressikonverentsil värsket raportit tutvustades Beatrice Weder di Mauro, on võlgade tagasimaksmise pakt vaid ettepanek poliitikutele ning peaks rakenduma juhul, kui EFSF peaks võimendamisele ja liikmesriikide konsolideerimis- ja reformipüüdlustele vaatamata osutuma ebapiisavaks. Samuti peaks see mudel murdma senise praktika, mille kohaselt käib võlgade kustutamine üha uute võlgade abil.
Määrav on see, et fond kaob aja jooksul tänu kindlatele tagasimaksekohustustele iseenesest. Sellega eristub võlgade tagasimaksmisfond varem kõne all olnud ühistest võlakirjadest ehk siis eurovõlakirjadest.
Saksa "5 majandustarga" ekspertnõukokku kuuluvad majandusteadlased Wolfgang Franz, Lars Field, Peter Bofinger, Christoph Schmidt ja Beatrice Weder di Mauro.
Merkel: see ei ole mingil juhul võimalik
Kantsler Angela Merkeli spontaanne vastus majandustarkade ettepanekule oli, et võlgade tagasimaksmispakt ei ole praeguse seisuga vastuvõetav. Selline mudel, mis tähendaks võlgade osalist liitmist, nõuaks nimelt euroliidu aluslepingute muutmist. Kahtlane on Merkeli sõnul ka selle plaani sobivus Saksamaa põhiseadusega. Euroopa Liidu operatiivses juhtimises ei ole see kantsleri arvates "mitte mingil juhul võimalik".
Majandustargad ei usu Euroopa Keskpanga plaani osta probleemsete riikide võlakirju. "Võlakirjade ost kahandab turudistsipliini jõudu, ilma et selle asemele tuleks tõhus poliitiline distsipliin," hoiatavad 5 tarka oma raportis. Raha- ja fiskaalpoliitika piirid hägustuksid ning Euroopa Keskpank riskib oma usaldusväärsusega.
Saksamaad ähvardab retsessioon
Võlakriisi riskid ähvardavad majandustarkade hinnangul mõjutada ka Saksamaa majandusarengut. Sel aastal tõuseb SKP veel küll 3 protsendi võrra, kuid tuleval aastal ennustatakse tõusuks veel vaid 0,9 protsenti. Peaks aga maailma majandus stagneeruma, libiseb Saksamaa tuleval aastal tagasi retsessiooni.Euroala majandus on "riigivõla- ja pangakriisi surnud ringis, ja poliitilised ebastabiilsused muudavad turud endiselt ebakindlaks," kirjutavad majandustargad. Mõned tendentsid meenutavad fataalselt olukorda aastal 2008, ülemaailmse finants- ja majanduskriisi alguses.
Autor: Katri Soe-Surén, Anu Jõgi
Enimloetud
2
Kuidas leida äripartnereid Aasias
3
Viimased uudised
Kuidas otsustati Eneft Greeni börsilt lahkumine ja Ülemiste linnaku väljaost
“Tippkohtumise” saates edukas ettevõtja Reet Roos
Mitmed aktsiad näitavad siiski langust
Kuidas otsustati Eneft Greeni börsilt lahkumine ja Ülemiste linnaku väljaost
Kuidas otsustati Eneft Greeni börsilt lahkumine ja Ülemiste linnaku väljaost
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele