- OMX Baltic−0,12%319,55
- OMX Riga0,61%976,41
- OMX Tallinn−0,31%2 226,07
- OMX Vilnius0,33%1 512,01
- S&P 5000,66%7 773,95
- DOW 300,18%51 267,9
- Nasdaq 1,05%27 477,31
- FTSE 1000,82%10 584,36
- Nikkei 2251,05%70 683,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%96,58
- OMX Baltic−0,12%319,55
- OMX Riga0,61%976,41
- OMX Tallinn−0,31%2 226,07
- OMX Vilnius0,33%1 512,01
- S&P 5000,66%7 773,95
- DOW 300,18%51 267,9
- Nasdaq 1,05%27 477,31
- FTSE 1000,82%10 584,36
- Nikkei 2251,05%70 683,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%96,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti riigieelarved Brüsseli rangema kontrolli alla
Nii näeb ette värskeim lisandus reeglitesse, mis karmistavad euroalal järelevalvet liikmesriikide rahanduse üle, et välistada edaspidi juba eos taolised võlakriisid, milles euroala praegu viskleb.
Brüsseli žargoonis „kakspakiks“ tituleeritud kahest seadusest koosnev pakett sai eile Euroopa Parlamendilt kaua oodatud heakskiidu.
Ligi aasta kestnud läbirääkimiste järel loobus parlament lõpuks katsest pressida vastutasuks toetuse eest karmimale eelarvejärelevalvele välja sisuliselt euroala ühised võlakirjad. Parlament üritas teemat siduda nõudega luua fond, kuhu koondatakse euroala riikide võlad, mis ületavad 60% piiri SKPst. Selle ülejääva osa võtnuks riigid ühiselt tagada, et anda liikmesriikidele aega see osa (odavamate ühisvõlakirjade abil) tagasi maksta näiteks 25 aasta jooksul.
Eelkõige Saksamaa jäiga vastuseisu tõttu jäi see mõte katki, ehkki taolise fondi loomise originaalidee tuli just Saksamaalt, kantsler Angela Merkeli nõunikelt. Võlgade kahasse kandmist ei nimetatud enam ka Ülemkogu juhi Herman Van Rompuy eelmise aasta detsembris valitsusjuhtidele esitatud „teekaart“ euroala tulevikust ja reformidest.
Selle asemel otsustati luua ekspertgrupp, kes uurib võlgade sellise koondamise mõttekust ning esitab selle kohta aruande 2014. aasta märtsiks. Kui selgub, et ideel on jumet, võib komisjon enne ametist lahkumist 2014. aasta juuniks välja töötada ka vastava ettepaneku. 2011. aastal lauale pandud euroala ühiste võlakirjade ettepanekuid ei ole Euroopa Komisjon praegu edasi aretanud.
„Põhimõte on, et riskide jagamine peab käima käsikäes tugevama distsipliini ja ning integratsiooniga,“ ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn eile ajakirjanikele.
Eile heaks kiidetud kakspakk täiendab 2011. a vastu võetud kuuest seadusest koosnevat paketti („kuuspakk“), mis tagas komisjonile muu hulgas suuremad volitused sanktsioonide kehtestamiseks riikide suhtes, mis eelarvedistsipliinist ja ühiselu reeglitest kinni ei pea. Lisaks on riigid vastu võtnud nn fiskaalleppe, mille eesmärk on jõulisemalt kehtestada eelarve tasakaalu reegel.
Eile parlamendilt rohelise tule saanud „kakspakk“ lisab veel ühe järelevalve etapi, andes Euroopa Komisjonile voli liikmesriikide eelarve eelnõud läbi vaadata ja heaks kiita veel enne, kui need rahvusparlamenti jõuavad. Kui eelnõu ei vasta n-ö ühiselu reeglitele, riskides ülemäära paisutada riigi võlataset või defitsiiti, võib komisjon nõuda eelarve-eelnõu muutmist. Järelevaatusele esitamise tähtaeg on 15. oktoober.
Praeguseks on juba käivitunud protsess, kus liikmesriigid kooskõlastavad Euroopa Komisjoniga eelarve põhisuunad. Täienenud järelevalve aitab tagada, et riigid oma sõnastataud suundadest ka reaalselt kinni peaksid.
Lisaks saab komisjon volitused rangemaks järelevalveks euroala riikide üle, mis on silmitsi süvenevate finantsprobleemidega. Sisuliselt ametlikustatakse taolised komisjoni järelevalvemissioonid, mida mitteametlikult kasutati juba 2011. aastal, et teostada järelevalvet toona kriisi äärel vankunud Itaalia eelarveprotsessi üle. Rangem järelevalve ja kvartaalsed ülevaated tähendavad edaspidi suuremat survet probleemide põhjuste kõrvaldamiseks.
Hoolsama järelevalve alla jääksid edaspidi ka abiprogrammi alt väljunud riigid. Praegu pole neid veel ühtegi, kuid Iirimaal ja Portugalil on lootust varsti käenduse alt vabaks saada.
Hetkel kuum
Uued reeglid „võimaldavad euroalal järelevalvet majanduspoliitika üle veelgi tugevdada ning on oluliseks teetähiseks tõelise ja ehtsa majandus- ja rahaliidu loomisel, selle ümberehitamisel,“ tsiteeris Rehni agentuur Bloomberg.
Komisjon esitas "kakspaki" ettepanku 2011. aastal, mil Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ütles, et ilma juhtimise tugevdamiseta euroalal on ühisraha raske – kui mitte lausa võimatu – koos hoida.
Eile saavutatud kokkulepe vajab veel parlamendi täiskogu ja rahandusministrite kinnitust, kuid n-ö koerast on juba üle saadud. Eeldatavasti jõustuvad uued reeglid juba märtsis.
„See tähendab, et euroalal on võimalik juba 2014. a eelarvetsüklis võita integreeritumast ja efektiivsemast poliitika kujundamise raamistikust,“ ütles Olli Rehn.
Liikmesriigid võivad komisjoni ettekirjutustele ka vilistada, kuid riskivad sellisel juhul kohtuga.
Kakspakiga hakkab eelarvereeglite karmistamine selleks korraks ühele poole saama. Järgmine siht on ergutada majanduskasvu, mida on muu hulgas nõrgestanud paljudes liikmesriikides korraga käivitatud kasinusmeetmed. Mõni riik – sealhulgas Kreeka – on juba saanud lisaaega oma defitsiitide koomale tõmbamiseks. Värskeimalt teatas Prantsusmaa, et ei suuda varem seatud eesmärkidest kinni pidada.
Kui karmilt komisjon oma uusi volitusi rakendada plaanib, võib selguda juba homme, mil komisjon avalikustab värskeima ülevaate liikmesriikide majanduse käekäigust.
Hetkel kuum
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele