„Finantsabi andmist kaardid ei näita,“ ütles agentuurile Reuters üks euroala ametnik, lisades, et ennetava abilaenu andmine Itaaliale ei ole isegi mitte kaalumisel.

Sellist ennetavat abilaenu saaks anda euroala päästefond EFSF, kui rahandusministrid novembri lõpuks tehnilistes detailides kokkuleppele jõuavad. (Fondi uute volituste järgi saaks riigid ennetavalt laenu võtta kuni 10% ulatuses SKPst, mis Itaalia puhul tähendaks ca 160 miljardit eurot).  Siis saaks fond ka võlakirjaturgudel tugioste teha, kasutades erinevaid garantiisüsteeme, mis fondi mahtu võimendaks - needki mehhanismid ja detailid on paraku alles täpsustamata.

Itaalia on päästefondi jaoks aga „liiga suur tükk“ – tuleval aastal tuleb Itaalial refinantseerida laene 326 miljardi euro väärtuses. EFSFi vahenditest jääb siin väheks. Praegu on fondis n-ö vaba raha umbes 250 mld eurot.

Capital Economicsi analüütikud hindavad, et Itaalia vajab kapitaliturgudelt eemale jäämiseks järgmisel kolmel aastal kokku ligi 650 miljardit eurot. Kui juurde arvata Itaalia pankade toetamine, kasvab summa 700 miljardile eurole.

Eelkõige peab Itaalia ise suutma investoreid veenda, et riik oma võlakohustused täidab, ütles ametnik. „Neil tuleb tõestada, et sellised tootlustasemed ei ole põhjendatud. Ja seda nad ei ole,“ ütles ta.

„Kohe ei saa me peaaegu mitte midagi ette võtta, kui üldse midagi teha on võimalik. Probleem on usalduses, mis Itaalial endal tuleb tagasi võita. Me võime vaid kõrvalt toetada,“ ütles ametnik.

Teise euroala diplomaadi sõnul loodetakse , et Euroopa Keskpank Itaaliat toetab. Keskpank seda teha ei taha, kuid võib juhtuda, et ka siin pole ühel hetkel enam valikut.

Itaalia kümneaastase tähtajaga võlakirjade intressimäärad kerkisid kolmapäeval kaugelt üle 7% piiri. Nii kõrget hinda ei suuda ükski riik pikka aega laenuraha eest maksta.

Kolmapäeval tegi Euroopa Keskpank võlakirjaturul agressiivselt tugioste, kuid suutis Itaalia kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootluse tuua vaid 7,24% tasemele 7,46%-lt.