• OMX Baltic−0,13%295,02
  • OMX Riga0,43%910,56
  • OMX Tallinn−0,15%2 033,02
  • OMX Vilnius0,13%1 202,86
  • S&P 500−0,18%6 351,46
  • DOW 30−0,47%44 253,69
  • Nasdaq 0,07%21 143,89
  • FTSE 100−0,05%9 132,81
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,67
  • OMX Baltic−0,13%295,02
  • OMX Riga0,43%910,56
  • OMX Tallinn−0,15%2 033,02
  • OMX Vilnius0,13%1 202,86
  • S&P 500−0,18%6 351,46
  • DOW 30−0,47%44 253,69
  • Nasdaq 0,07%21 143,89
  • FTSE 100−0,05%9 132,81
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,67
  • 15.11.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ei ole mõtet iseendale tonti ehitada

Kuidas Euroopa Liidu juhtivstruktuurid võiks saada õiguse sekkuda liikmesriikide eelarvepoliitikasse, sh mitte aktsepteerida eelarvet või esitada ühed või teised nõuded eelarve koostamisel? See eelarvepoliitikasse sekkumine on niisugune asi, mida meil ei maksaks üle dramatiseerida. Kui me teame, et Euroopa Liidu ühisesse eelarvesse koondatakse 1% rahvuslikust kogutulust, ei ole võimalik ette kujutada, et selle 1%ga oleks võimalik iga eelarverea üle Brüsselis arutleda, on see põhjendatud või mitte? Hirm, et nüüd keegi kusagilt, on nad siis 27kesi koos või kuri Euroopa Komisjon, hakkab liikmesriigi parlamendi asemel eelarvet koostama, on täiesti alusetu. See ei saa põhimõtteliselt materialiseeruda.
Aga eelarvepoliitikatesse sekkumine minu hinnangul on ülimalt vajalik ja vajalik on ta eelkõige lähtudes stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest. Sellest samast 3%st sisemajanduse kogutoodangust, mida ühegi liikmesriigi valitsussektori defitsiit ületada ei tohi ja sellest samast 60% sisemajanduse kogutoodangust, mida ühegi liikmesriigi valitsussektori võlakoormus ületada ei tohi. Ehk siis jälgima hakatakse makromajanduslikke parameetreid ja kindlasti ei ole kellelgi kavas siis, kui kavandatakse eelarvepoliitikate enamat koordinatsiooni, hakata iga eelarverida kooskõlastama kusagil Brüsselis. Selleks puudub vajadus, selleks puudub igasugune tahe ja selleks puuduvad ka materiaalsed võimalused. Ei ole mõtet iseendale tonti ehitada.
Küsis Eldar Efendijev, keskerakond

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 16 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele