• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroliit või Merkozy/Sarkel

    Kui veel 1970ndatel olid USA kurikuulsat kaheparteilist süsteemi Vanas Maailmas esindamas vaid Suurbritannia ja (Lääne-)Saksamaa, siis nüüd on pea kõigis suuremates ja võlgade mõttes kahtlasemates riikides vaid kaks suurt vastasrinnet.
    Hispaanias on nende suhe 169 : 154 ja parlamendis 350 kohta, Itaalias 344 : 246 ja 630 kohta, Prantsusmaal 313 : 186 ja 577, Saksamaal 239 + 93 : 146 ja 622, Kreekas 169 : 154 ja 350. Kolmas arv on toodud meenutamaks väikeparteide olemasolu, ent need ei otsusta enam ammu midagi. Nagu ka parlamendist väljajäänud.
    Poliitika mõjutamisest loobumine suureneb - 2007. aastal osales Prantsusmaa parlamendi valimistel 60% kodanikest, hääletanute üldarv oli 26 miljonit, kahele suurparteile langes neist 20 miljonit häält. Samas - pole ammu olnud võimalus täheldada mingit kardinaalset erinevust riigi poliitikas tulenevalt sellest, kumb kahest peajõust parasjagu võimul on.
    Sealjuures on suurparteide tipud teineteisega rohkem läbipõimunud kui kunagi varem. Ning milline torm tõusis kogu Euroopa ladvikus, kui Papandreu lubas laenu asjus referendumi korraldada - ei mingit rahvast, meie kõik, see tähendab valitsused, teame ise, mida teha! Kui nii, siis miks te seda ära ei hoidnud!? Lisagem toodule sedagi, et ELi usinamate uustulnukate hulka arvatud Eesti kahandas ka järsult oma parlamendiparteide arvu neljale, kusjuures sotsiaaldemokraadid oleksid ka nagu osaliselt võimul ja äris on ka Keskerakonna bossid tegijad missugused.
    Öeldu iva on selles, et tuleb vägisi uskuda: kahepooluseline poliitiline kontsentreerumine on ELi poliitilise arengu tulemus!? Ühenduse eesmärgina pole seda kusagil fikseeritud, ent eks tulene praeguseks väljakujunenud seis sellest, et suure ja näiliselt ühise rahapaja juurde pääsevad vaid valitud ja mõistagi on targem kodus eelnevalt koonduda ühe riigi piires.
    Lääne mõttekeskustes tehakse vilkaid rehkendusi, millises korrelatsioonis on demokraatia kadumine ELis selle arvulise kasvuga, ent probleemi tekke aeg on teada. See oli seotud Lääne- ja Ida-Euroopa ühinemisega, milles võtmeotsus tehti 1997. aastal. Juba järgmisel aastal sidusid Pariis ja Berliin end - ühenduse laienemissuunda arvestades erilepinguga Moskvaga ning läksid lahti kolmikkohtumised ja seda ikka enne ELi tippkohtumisi. Just see ELi-sisene ja -ülene kolmnurk kujundas ka tänase seisu, kus on olemas Nice'i ja Lissaboni lepingud, on olemas Euroopa Liidu eesistujamaa (Poola), on olemas isegi Euroopa ülemkogu esimees Van Rompuy, Euroopa Komisjon ja selle president Barroso, n-ö välisminister jne, kuid ikkagi otsustavad kõik Prantsusmaa ja Saksamaa! Ehk Sarkozy ja Merkel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Euroopa aktsiad on heitlikku nädalat lõpetamas langusega
Euroopa aktsiaturud on lõpetamas heitlikku nädalat napi langusega vaatamata sellele, et päeva alustati enam kui pooleprotsendilise tõusuga. Investorid muretsevad eelkõige koroonaviiruse omikronitüve pärast, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on lõpetamas heitlikku nädalat napi langusega vaatamata sellele, et päeva alustati enam kui pooleprotsendilise tõusuga. Investorid muretsevad eelkõige koroonaviiruse omikronitüve pärast, vahendab Reuters.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Rainer Vakra lahkub Tallinna Soojusest ja asub juhtima keskkonnaametit Rainer Vakra: keskkond on minu elu ja kirg
Tallinna Soojuse juhatajana töötav Rainer Vakra asub uuest aastast tööle keskkonnaameti peadirektorina.
Tallinna Soojuse juhatajana töötav Rainer Vakra asub uuest aastast tööle keskkonnaameti peadirektorina.