Ungari ei taotle otseselt uut abiprogrammi, vaid kompab pigem võimalust kasutada IMFi lihtsustatud tingimustega uusimat tugimeedet, mida on seni kasutanud Poola, Mehhiko ja Columbia. See on võimalus vajaduse tekkides IMFi abi saada.

Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest suurima võlakoormaga Ungari oli Lehmani krahhi järel esimene Euroopa Liidu riik, mis 2008. aastal IMFi eestvedamisel kokku pandud abilaenu sai.

2010. a valimiste järel võimule tulnud peaminister Viktor Orban tahtis aga toimetada oma parima äranägemise järgi ning kõnelused abiprogrammi pikendamise üle jooksid liiva. Valitsus on rakendanud hulga n.ö ebatraditsioonilisi abinõusid – kehtestanud ettevõtetele erakorralised maksud ning sundinud panku valuutalaenudelt kahju kandma, mis on ajendanud ettevõtteid investeeringuid uuesti üle kaaluma ning aeglustanud majanduskasvu. 14. novembrilk hoiatas reitinguagentuur S&P, et võib Ungari riigivõlakirjad investeerimisjärgust ilma jätta.

Ungari välisminister Janos Martonyi ütles eile Ungari Inforadiole, et riik otsib võimalust ennetavaks kokkuleppeks IMFiga.

Uudis võimalikust IMFi toest kergitas eile Ungari forintit, mis on olnud tugeva müügisurve all, euro suhtes 2,6% võrra, vahendas Bloomberg. Kui IMF teatas, et mingit ametlikku pöördumist pole fond riigilt veel saanud, sai ralli läbi.

IMF juurutas uue paindliku tugilaenu finantskriisi ajal. Seda on seni väljastatud vaid riikidele, mille majanduse alusnäitajad on tugevad ning valitsuse poliitika usaldusväärne.

Euroopa Komisjoni läinud nädalal avaldatud sügisprognoosi järgi oli Ungari avaliku sektori võlg tänavu 75,9% SKPst, mis järgnevatel aastatel vaikselt kasvu jätkab. Majanduskasv aeglustub tänavuselt 1,4%-lt tuleval aastal 0,5%-le.