Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ungari uurib uuesti IMFi abi võimalust

    Läinud aastal IMFi abist uhkelt lahti öelnud Ungari kompab taas võimalust fondilt tuge saada, kuna tuure võtvas võlatormis on laenamine turult järjest keerulisem.

    Ungari ei taotle otseselt uut abiprogrammi, vaid kompab pigem võimalust kasutada IMFi lihtsustatud tingimustega uusimat tugimeedet, mida on seni kasutanud Poola, Mehhiko ja Columbia. See on võimalus vajaduse tekkides IMFi abi saada.
    Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest suurima võlakoormaga Ungari oli Lehmani krahhi järel esimene Euroopa Liidu riik, mis 2008. aastal IMFi eestvedamisel kokku pandud abilaenu sai.
    2010. a valimiste järel võimule tulnud peaminister Viktor Orban tahtis aga toimetada oma parima äranägemise järgi ning kõnelused abiprogrammi pikendamise üle jooksid liiva. Valitsus on rakendanud hulga n.ö ebatraditsioonilisi abinõusid – kehtestanud ettevõtetele erakorralised maksud ning sundinud panku valuutalaenudelt kahju kandma, mis on ajendanud ettevõtteid investeeringuid uuesti üle kaaluma ning aeglustanud majanduskasvu. 14. novembrilk hoiatas reitinguagentuur S&P, et võib Ungari riigivõlakirjad investeerimisjärgust ilma jätta.
    Ungari välisminister Janos Martonyi ütles eile Ungari Inforadiole, et riik otsib võimalust ennetavaks kokkuleppeks IMFiga.
    Uudis võimalikust IMFi toest kergitas eile Ungari forintit, mis on olnud tugeva müügisurve all, euro suhtes 2,6% võrra, vahendas Bloomberg. Kui IMF teatas, et mingit ametlikku pöördumist pole fond riigilt veel saanud, sai ralli läbi.
    IMF juurutas uue paindliku tugilaenu finantskriisi ajal. Seda on seni väljastatud vaid riikidele, mille majanduse alusnäitajad on tugevad ning valitsuse poliitika usaldusväärne.
    Euroopa Komisjoni läinud nädalal avaldatud sügisprognoosi järgi oli Ungari avaliku sektori võlg tänavu 75,9% SKPst, mis järgnevatel aastatel vaikselt kasvu jätkab. Majanduskasv aeglustub tänavuselt 1,4%-lt tuleval aastal 0,5%-le.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.