"Juhtimist ja järelevalvet tugevdamata on ühisraha püsimine raske, kui mitte võimatu," õigustas ettepanekuid, mis annavad Euroopa Komisjonile euroala riikide eelarvepoliitikas oluliselt suurema kaasarääkimise õiguse, eile Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso.

Demokraatia euroliidus. Rahaliidus ei saa demokraatia piirduda üksi rahvusriigi piiridega - seda tuleb täiendada demokraatiaga kogu liidu tasandil, rõhutas Barroso. Vastasel juhul minetavad riigid oma suveräänsuse turgudele ja spekulantidele.

Kuhu aga viib välja see, kui järelevalve ja seaduste jõustamine jätta üksi liikmesriikide pädevusse, näitab ilmekalt praegune võlakriis, mis eile nurjas juba ka euroala tugevaima riigi Saksamaa võlakirjaoksjoni.

Eilses paketis, mille eri aspekte Äripäev sel nädalal juba kajastas, pakkus komisjon välja ka alternatiivid euroala ühiste võlakirjade emiteerimisele. Hõbekuuli aga kriisi lahendamiseks ei ole, ütles rahandusvolinik Olli Rehn. Tegutseda tuleb korraga kõigil rinnetel ning eriti oluline on juba kokku lepitud eesmärgid ellu viia.

Uudsena oli komisjoni ettepanekute hulgas eile eraldi osa, mis puudutas tihedamat koostööd ja koordineerimist maksupoliitikas.

"Maksureformid peavad käima struktuurireformidega käsikäes," ütles volinik Algirdas Šemeta, kutsudes kõiki liikmesriike oma maksusüsteeme kriitilise pilguga üle vaatama.

Maksutõus pole võluvits. Paljud riigid vajavad rahanduse saneerimiseks täiendavaid tulusid, kuid teha seda valdavalt maksumäärade tõstmise teel "pole ei tark ega jätkusuutlik", ütles volinik. Samas võivad maksud olla oluliseks hoovaks majanduskasvu kiirendamisel.

Vaja on üle vaadata, kas kõik maksud ja soodutused on ikka mõistlikud - näiteks maksusoodsutused ametiautodele, millest jääb Šemeta sõnul aastas laekumata 54 miljardit eurot, või laenuintresside mahaarvamine maksustatavast tulust, mis kannustab laenukultuuri ning põhjustab moonutusi kinnisvaraturul. Lisaks on suured maksuerisused suureks tõkkeks Euroopa ühisturu toimimisel.