Palk tõuseb, aga mitte kaua

Küll aga ei saa Minni arvates järeldada, et nüüd oleks ettevõtted hakanud hoogsalt palku tõstma. "Palk võib tõusta mitmeti. Näiteks on koondatud inimesi ja efektiivsuse abil on palganumber tõusnud. Nende numbrite sees võib olla loogikaid ja jõujooni. Aga see ei tähenda, et keegi lihtsalt tõstab palka," ütles Minn.

Mis saab edasi? "Praegu on väga äraootav hoiak. Tuleb vaadata, mis ümberringi toimuma hakkab. Konkreetselt me palgatõusuks ei valmistu, esimeses kvartalis päris kindlasti palgatõusu ei tule," ütles Minn.

Ka Arrak väitis, et palgakasv ei jätku pärast aastavahetust enam nii kiire tempoga ja sealhulgas kahaneb tööpuuduse vähenemise tempo. "Tuleva aasta esimeses pooles pole kõik enam nii roosiline nagu praegu," ütles Arrak.

"Kui vaadata Euroopa majandusarenguid, tekib mul tuleviku palgatõusu suhtes kahtlus," ütles riigikogu majanduskomisjoni liige Jaan Õunapuu.

"Enamikku palgakasv Eestis siiski ei puuduta. Inimesed, kes saavad riigi või kohaliku omavalitsuse kassast raha, imevad endiselt käppa," ütles Õunapuu.

Koondamisi vast ei tule. Riigikogu majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste sõnul pole aga põhjust karta, et ettevõtjad hakkasid ka koondama või palku kärpima. "Ettevõtjad on struktuursed muudatused juba ära teinud," selgitas Tõniste. Küll aga võib tema hinnangul prognoositav eksporditurgude langus palgatõusu numbrit edaspidi vähendada.

Rahandusministeerium teatas, et kolmanda kvartali 6,6protsendine palgakasv ületas varasemaid ootusi, kuid majanduskasvu aeglustudes on oodata keskmise palga kasvamist mõnevõrra tagasihoidlikumas tempos. Kiire majanduskasvu taustal jätkas keskmine palk selle aasta kolmandas kvartalis kasvamist. See on enam kasvanud siseturule suunatud tegevusalade puhul, mis on kooskõlas Eesti majanduse üldiste arengutega, teatas ministeerium.

Kasv on olnud oodatust mõnevõrra tagasihoidlikum - prognoosisime, et palgakasv on aasta teises pooles laiapõhjalisem. Palgatõus on ilmselt edasi lükkunud nii ebaselge olukorra tõttu peamistel sihtturgudel kui ka kasvanud vaba tööjõu hulga tõttu.

Sellel aastal keskmiselt jääb reaalpalga kasv siiski kesisemaks kui 1% - ehkki aasta viimases kvartalis ootame toekamat palgakasvu, on aasta esimesel poolel aset leidnud hinnakasv reaalpalga kasvu oluliselt räsinud. IV kvartalis ootamegi aeglustuvat hinnakasvu ning mõnevõrra tugevamat palgakasvu. Järgmisel aastal ootame veidi kiiremat reaalpalga kasvu, mis on ka laiemapõhjalisem.

Autor: Katariina Krjutshkova