Hetkel Frankfurdi Finantsuuringute Keskuse juhina töötav Issing on rahul, et hiljutisel Euroopa Ülemkogul ei võetud vastu otsust hakata välja andma eurotsooni ühisvõlakirju, sest pikas perspektiivis tähendaks see mehe hinnangul euroala lõppu.

Otmar Issing, kes on istunud ka Saksamaa keskpanga nõukogus, kritiseeris  EKP hiljutisi võlakirjaoste, põhjendades seda asjaoluga, et sõltumatu keskpank peaks jääma poliitilistest otsustest eemale. „Kui juba kord on alustatud, siis on väga raske lõpetada: otsustada, millised intressimäärad millistele riikidele sobivad. Need otsused on tugeva poliitilise maiguga,” ütles Issing.

EKP võlakirjaostud on küll turge ajutiselt veidi rahustanud, kuid paljud turuanalüütikud usuvad, et lõpuks tuleb keskpangal euroala võlgades vaevlevatele riikidele ikkagi abipakettidega läheneda, eriti kui Itaalia või Hispaania satuvad veelgi suurema surve alla.

Issingi sõnul võib Euroopa Keskpanga sekkumise lootus viia olukorda, kus riikide valitsustel puudub piisav motivatsioon enda majanduslik olukord kontrolli alla saada. Ta tõi näite, kuidas pärast seda, kui Itaalia võlakirjade tootlus hakkas rekordeid püstitama, kulus Berlusconi valitsusel vaid kolm päeva, et kärpepaketi osas parlamendi nõusolek saavutada. Itaalia tingimustes on see erakordselt lühike aeg, samas kui augustis tõi Euroopa Keskpanga sekkumine kaasa vaid võlakirjade hindade stabiliseerumise ja majandusreformidega ei kiirustanud keegi.

Otmar Issingi hinnangul mängib valitsuse võlakirjade hindade kõikumine üliolulist rolli majandusreformide vajaduse signaliseerimisel. Poliitiline kontroll üksi oleks ebapiisav.  

Autor: Maarja-Liis Mitri