Põhjuseks on tema sõnul oodatav reeglite jätkuv karmistumine finantssektoris. "Järgmise viie aasta jooksul oodatakse ainuüksi panganduses ligi 500 uut regulatsiooni," märkis Unt. 

"Ma ei ole tänavu täheldanud, et Eestis oleks olnud probleemi laenupakkumisega, sest Eestis pakutavad intressimäärad on ühed madalamad Euroopas. Küll on tunda mõnevõrra vähenevat nõudlust võrreldes aasta esimese poolega. Eesti laenumahud on küllalt väiksed, kui neid võrrelda siin tegutsevate Põhjamaade emapankade võimekusega," märkis Unt ja lisas:"Üks näide - selle aasta üheksa kuuga on SEB Grupp suurendanud finantseeringuid klientidele 9 miljardi euro ulatuses - see summa on kaks korda suurem kui SEB laenu- ja liisinguportfell Eestis kokku. Seega raha Eesti klientide finantseerimiseks on SEB-l olemas ka ilma keskpangapoolsete meetmeteta," seletas Unt.

Karmistunud kapitalinõuded eeldavad tema sõnul, et kui Euroopa pangad ei kaasa täiendavat raha, siis tuleb laenumahte vähendada 1,2 triljoni euro ulatuses. "1,2 triljonit eurot on summa, mida Lääne-Euroopa pangad on pärast Raudse eesriide langemist Ida-Euroopasse kokku laenanud," lisas Unt. 

"Eesti ja Eesti ettevõtjad on ennast mänginud taas heasse positsiooni, sest Eesti on paljuski ühtne finantskeskkond Põhjamaadega. Kui Austria pangad tõmbavad Ida-Euroopast raha välja, siis SEB jaoks on Eesti samasugune koduturg kui Rootsi. Seega on meie kliendid paremini hoitud ja see võimaldab neil paremini areneda võrreldes nende Ida- või Lääne-Euroopas," seletas Unt, kelle sõnul ei tasu hea äriplaani korral laenuotsust edasi lükata, sest laenuressurss tulevikus pigem kallineb kui läheb odavamaks. "Samas peab arvestama, et eesootav kümnend tuleb viimasest kahekümnest aastast erinev, seega tasub arvestada küllalt madalate kasvuootustega," lisas ta.