Tema hinnangul peaksid valitsused praegu kulutuste kärpimise asemel neid hoopis suurendama, kuna kogetakse erasektori bilansikärpimist, mis võib tuua majandussurutise. See võib valitsuse kulutuste kasvuta viia majandused deflatsioonilisse spiraali.

Euroala aga liigub kulutuste suurendamisele hambad risti ja üle laipade täpselt vastupidisel kursil, vaatamata erasektori finantsvõimenduse mahavõtule.Tegu ei ole õpikutes kirjeldatud tüüpilise majandustsükli majandussurutise, vaid bilansikriisist tingtud majandussurutisega.

Suur osa erasektorist minimeerib mulli lõhkemise järel võlga selle asemel, et maksimeerida kasumit. Kui võlapõhine mull lõhkeb, kukuvad varade hinnad, kuid kohustused jäävad muutumatuteks, mistõttu miljonite erasektori esindajate bilansid on negatiivsed.

Et saada tagasi finantstervise juurde, on kodumajapidamised ja ärid sunnitud parandama oma bilansse tõstes sääste või makstes võlga vähemaks. See võimenduse mahavõtt vähendab kogunõudlust ja surub majanduse väga erilist tüüpi surutisse.

Esimeseks võla minimeerimise ohvriks langeb rahapoliitika, mis on tavaline surutiste lahendamise vahend, kuna negatiivse bilansiga inimesed ei ole huvitatud laenu juurdevõtmisest, ükskõik kui madal ka intressimäär ei oleks, kirjutas Richard C. Koo Nomura Research Institute'ist.

1954. aastal sündinud Richard C. Koo on Taiwani juurtega Jaapani ökonomist, kes on spetsialiseerunud bilansside kahanemisest tingitud majandussurutistele. Ta on Nomura Research Institute'i peaökonomist ja raamatu "The Holy Grail of Macroeconomics – Lessons form Japan's Great Recession" autor.

Kriisi ajal on Koo nõustanud mitut järjestikust Jaapani peaministrit ja on riigi kaitseministeeriumi kaitsestrateegia konverentsi ainus mitte-jaapanlasest liige. Enne Nomuraga liitumist oli ta tegev USA föderaalreservi intressipoliitikat sättiva nõukogu juures, kuid mitte selle liige.

Pikemalt saab Koo analüüsist lugeda tänasest Äripäevast.