Toetusraha läks vett vedama

“Meie kulutused plaanile rajada Tartumaale kinnine forellikasvandus küünivad umbes miljoni kroonini,” rehkendab vesiviljelustoetuse saanud, kuid projekti teostusest loobunud OÜ Aquafish juhatuse liige ja üks omanikest Toomas Kuris. “Kõiki kulusid siiski korstnasse kirjutama ei pea, sest kalakasvanduse rajamiseks soetatud kinnistu on endiselt alles.”

Aquafishi projekt oli 2009. aasta taotlusvoorus toetuse saanutest kõige suurema projekteeritud tootmisvõimsusega ehk kokku 500 tonni forelli. Kurise sõnul jäi projekt teostamata, sest nad ei suutnud ettenähtud aja jooksul investeeringuid leida. “Me ei läinud sugugi hurraaga peale, pigem sattus kõik väga halvale ajale,” nendib ta. “Käisime peaaegu iga panga ukse taga, aga ükski neist ei olnud valmis panustama.”

Pangad ei laena. Vesiviljelustoetuse esimeses voorus 2009. aasta suvel määrati 21 projektile toetusi kokku 6,8 miljoni euro (106,4 miljoni krooni) eest. Eelmise aasta 16. detsembri seisuga on välja makstud 2,57 miljonit eurot. Toetuse saanud projektidest on lõplikult ellu viidud seitse ja kuuele on PRIA andnud pikendust.

Eestimaine kalaäri kiratseb

Pealtnäha on Euroopa Kalandusfondi raha kenasti vesiviljelustoetusteks eraldatud, ent eesmärki – tõsta oluliselt kodumaise kalakasvatuse toodangut – pole see veel täitnud ning eestimaalane sööb jätkuvalt peamiselt importkala.Euroopa Kalandusfondi (EKF) rakenduskava nägi 2010. aastal ette kontrolltasemeks 1000 tonni kala. Statistikaameti andmeil müüdi 2010. aastal kodumaist kala vaid 599 tonni. Ilmselt oleks see arv suurem, kui kuuma suve tõttu poleks kalakasvatajatel, kes kasvatavad kalu looduslikes tingimustes, hukkunud kokku umbes 450 tonni kala.

Ajavad paberist rida. Ametnikud rõhutavad, et EKFi rakenduskavas toodud arvud ei kajasta mitte toodangu kogumahtu, vaid tootmisvõimsuste näitajat ehk rajatud kasvanduste projektvõimsust. Kui võtta arvesse need taotlejad, kes on investeeringu lõplikult ellu viinud, ja need, kes on saanud pikendust, siis teeb see kokku ehitusprojektijärgset toodangumahtu üle 1300 tonni, mis on rohkem, kui 2010. aasta kontrolltase ette näeb, raporteerib PRIA.“Toetuste eraldamine loob võimalused sellise toodangumahu saamiseks,” seletab PRIA kalandustoetuste büroo peaspetsialist Angela Annilo. “Reaalselt hakkab toodangut tulema alles mitme aasta pärast.”PRIA peadirektori Jaan Kallase kinnitusel ei saa PRIA investeerimistoetuse maksmise ajal veel tulevast tegelikku kalatoodangut kontrollida. “Rakendusasutusena on meie ülesanne menetleda taotlusi ja jälgida, et taotlused vastaksid määrusele,” selgitab Kallas. “Meie hindame, kas on ehitatud lubatud objekt – näiteks kas haudejaama asemele ei ole ehitatud hoopis elamu.”Seega pühivad ametnikud justkui õigustatult käed puhtaks, et nemad kalatoodangu eest ei vastuta, sest selle eest vastutavad kalakasvatajad. “Ametnike arusaam asjast on vale,” on tuurakasvataja, OÜ Störfisch juhatuse liige ja põhiosanik Jaak Võsu kindel. “Ametnikud näevad oma põhilise tööülesandena ära kasutada euroliidu abi ja sellega on nad saanud väga hästi hakkama. Aga kas kala ehk reaalset toodangut ka tuleb, see neid ei huvita.”Angerjakasvataja ASi Triton PR omaniku Raivo Puuritsa sõnul on tühja kalakasvatuse väärtus null ehk sisuliselt mahavisatud raha. “Kalakasvatajad, eriti algajad, mõtlevad vaid hoonesse investeerimisele ja unustavad ära, et kalad tahavad süüa ja hapnikku, et maksta tuleb elektrienergia eest ning töötajatele töötasu,” räägib Puurits. Tema andmeil moodustavad kalakasvatuses 60 protsenti investeeringud ja 40 protsenti bioloogilised varud ning käibevahendid.Mitmed kalakasvatajad, kelle suurprojektid said 2009. aasta taotlusvoorus toetust, on tänavu käivitamas oma kasvandusi ega pea 2500 tonni suurust reaalset kogutoodangut aastaks 2015 utoopiliseks. “Kui uued kinnised kalandusfarmid tööle saavad ja lahtistes kasvandustes kala suvise palavuse kätte ära ei lõpe, pole see number sugugi utoopiline,” lausub Saaremaa firma OÜ Arowana eestvedaja ja üks osanikest Raul Schiff.

Ekspert ajas mõisted segi. Raivo Puurits siiski nii optimistlik ei ole. “Kõik need aastad on PRIA jaganud toetust keelan-käsen-poon-ja-lasen meetodil,” pahandab Puurits. “Kui taotleja on õigustatud saama toetust mingi kindla summa ja kindlal ajal, aga seda ajatelge on nihutatud mõne projekti puhul näiteks aasta võrra ning toetuse summat on matemaatikareegleid eirates vähendatud oma suva järgi, siis ei saagi saama seda toodangut.”Puurits räägib, et tema vesiviljelustoetuse viimases taotlusvoorus ise ei osalenud, kuid tema kui kauaaegse kalakasvataja poole on mitmed taotluse esitajad pöördunud ja seetõttu valdab ta dokumentaalset informatsiooni, mis ihukarvad püsti ajab. “Näiteks on kalandusekspert oma ekspertiisis segi ajanud kalade biomassi ja aastatoodangu,” toob Puurits näite. “Sellise teadmisega ei palgata kalakasvatusse isegi mitte koristajat.”Puuritsa hinnangul mõjutavad ekspertide väited PRIA ametnike otsuseid. “Üks suletõmme ja taotleja jaoks on kogu kupatus ümber ning taotleja saab oma õigust taga nõuda vaid pika kohtutee kaudu,” on Puurits nördinud. “Kus on taotluse menetlejate ja ekspertide vastutus? Milleks ekspertarvamust üldse küsitakse, kui taotluse hindamisel ei anna see ühtegi hindepunkti?”Angela Annilo sõnul vajavad nad eksperte, sest ekspert oskab öelda, kas taotlus vastab määruse nõuetele ning kas projekt on realiseeritav. Ekspertide väljavalimine toimub hanke korras.Pea kõik kümmekond toetuse taotlejat, kellega artikli kirjutamiseks on vesteldud, heidavad aga PRIA ametnikele ette liigset jäikust. “Puutusin eredalt kokku bürokraatiaga, kus vormile pöörati rohkem tähelepanu kui sisule,” märgib eelmisel aastal esimest korda taotlusvoorus osalenud ettevõtja Heilo Elbrecht.

Ajapikendus kui vastutulek. PRIA juht Jaan Kallas toonitab, et Eesti on üks väheseid riike Euroopas, mille makseagentuur üldse võtab menetleda vesiviljelusprojektide sisulise muudatuse taotlusi. “Ükski õigusakt ei kohusta PRIAt selliseid taotlusi rahuldama. Kuid oleme seda teinud, et tulla võimalikult vastu kliendile ja et viimaste aastate üsna muutuvas majandusolukorras saaks projektid ikkagi lõpule viia,” räägib Kallas.Samuti on Kallase sõnul vastutulek see, kui projekti elluviimiseks on antud maksimum aasta ajapikendust. “Muidugi läheb taotlejal kauem aega, kui ta taotleb ühte, aga ellu tahab viia teist,” lausub Kallas. “Samas on selline vastutulek ebavõrdne kohtlemine nende suhtes, kes oma taotlusega joone alla jäid. Toetus määratakse ju ikkagi konkreetsele projektile. Me oleme kaalunud ka seda, kas tasub muudatuste soovidele edaspidi vastu tulla.”

Seeder: kalakasvatuse tõhusus selgub alles aastate pärast

Vesiviljeluse investeeringute teemat kommenteerides rõhutab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, et tegemist ei ole mitte toodangu reaalsete mahtudega, vaid rajatud kasvanduste projektvõimsustega. Järgneb intervjuu Helir-Valdor Seederiga, kes vastas Äripäeva küsimustele kirjalikult.

Mis on need põhjused, et meie kalakasvatajate kogutoodang pole plaanitud tasemel? Vesiviljelustoodangu kontrolltase 2010. aastal oli 1000 tonni ja sihttase 2015. aastaks on 2500 tonni. Eesmärk ei ole kogutoodangu saavutamine nendeks tähtaegadeks. Seda põhjusel, et kalakasvatuse rajamisest kuni esimese täismahus tootmisaastani kulub olenevalt liigist ning kasutatavast tehnoloogiast mitu aastat.

Kas Brüsseli ametnikud on üldse huvi tundnud ja kontrollinud, kas kalatoodangu kontrolltase on saavutatud, või kontrollivad nad ainult toetusraha väljamaksmist? Kui nad on kontrollinud kalatoodangu reaalset mahtu, siis millal viimati ning kuidas nad meie alatoodangusse suhtusid?  Iga riik viib ise projekti ellu, kuid kõigil on kohustus esitada vaheraporteid.Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava sõltumatu vahehindamise korraldas 2011. aastal Eestis Ernst & Young Baltic AS. Vahehindamise lõpparuande kokkuvõttes on hindajad välja toonud, et vesiviljeluse investeeringute puhul on oluliseks takistuseks osutunud laenuturgude halvenenud olukord.

Kuuldavasti on põllumajandusministeeriumis mitu aastat kaalutud plaani hakata väljamaksmata vesiviljelustoetuse raha väljastama kalakasvatajatele tähtajalise laenuna. Millal see idee Eestis rakendub? Seda on loomulikult arutatud. Sisuliselt oleks tegemist otsese investeeringutoetuse asemel laenu või tagatise rakendamisega. Siiani on eelistatud pigem otsest investeeringuabi.Samas oleme tõesti valmistanud ette finantsinstrumente, mis peaks avanema juba sel aastal. Üks meie võimalikke partnereid on siin Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kaalume erinevaid võimalusi ning analüüsi tulemusena jätkame Eestile sobivaima variandiga.Siiski oleme lähtunud põhimõttest, et kalakasvatus on üks ettevõtlusviis ning vastutama peab ettevõtja ise. Oleme seisukohal, et toetatakse kas investeeringut või laenu, mitte aga mõlemat. See tähendab, et vähemalt pooles mahus peab ettevõtja oma investeeringut katma ise, kas omavahenditest või panga abil. Me ei pea jätkusuutlikuks luua kunstlikult ja iga hinnaga kalakasvandusi, sest ettevõtjate omavastutuse puudumine või vähesus võivad viia ebaõnnestunud investeeringuteni. Selliseid juhtumeid juba Euroopas kahjuks on.

Miks taotluste hindamiskriteeriumides ei arvestata kalakasvataja kogemust ega kalakasvatamise efektiivsust?  Soovime toetada sektori laienemist ning seega ei saa piirduda vaid kogenud tegijate toetamisega. Kahjuks ei taga kogemus alati edu. Samuti on teada, et ka tegevust alustavad ettevõtjad kasutavad kogemuste ja teadmistega spetsialistide teadmisi. Kalakasvatuse efektiivsuse mõõtmine tekitab palju küsitavusi. Kuna toetusi saavate projektide puhul on tegu originaalprojektidega, siis tõhusus selgub alles mõne aja pärast. Meie senine kogemus nn projekteeritud efektiivsuse arvestamisel on näidanud, et see toob kaasa projektide kunstliku paisutamise.

Vesiviljelustoetuse taotluste hindamisel saab plusspunkte projekt, mis näeb ette vee korduvkasutamise süsteemi. Kas looduses kalade kasvatamise epohh on Eestis läbi? Vesiviljelusviisi valik on iga ettevõtja otsustada, kuid kinnine kalakasvatus on keskkonnasõbralikum ja kindlasti ka looduslikest teguritest vähem mõjutatav.Näiteks Eesti Kalakasvatajate Liidu andmetel hukkus eelmisel ebatavaliselt kuumal suvel umbes 450 tonni kalu. See näitab ka riski ulatust, mida kalakasvandused, eriti mittesuletud süsteemid, kätkevad, ning ilmselt ka lühikest kogemust. Samas rõhutan, et kõik projektide hindamiskriteeriumid on sündinud avatud aruteludes kalandussektori ja ekspertidega, mitte “kabinetivaikuses”.

Miks põllumajandusministeerium loeb kalakasvatajate esindusorganisatsiooniks MTÜd Eesti Kalakasvatajate Liit ja mitte TÜHi Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm (kalakasvatajate liit koondab vaid kuni 30 protsenti kalakasvatajate kogutoodangust)?  MTÜ Eesti Kalakasvatajate Liit on olnud ministeeriumi partner seepärast, et tegemist on kasumit mittetaotleva vesiviljeluse esindusorganisatsiooniga, kes esindab valdkonda laiemalt.TÜH Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm on äriorganisatsioon, kes esindab oma liikmete majandushuve. On loomulik, et ettevõtjate huve esindav tulundusühing on seisukohtades seotud oma liikmete huvidega (näiteks ei poolda uute ja konkureerivate ettevõtete toetamist, vaid pigem olemasolevate ettevõtete laiendamist jne). Samas on ministeerium alati avatud kõigile arvamustele.

Kui suur oleks praegu toodangu kogumaht eeldusel, et kõik PRIA-lt toetuse saanud projektid töötaksid täisvõimsusel?  Kui arvestada kahe taotlusvooru heakskiidetud taotlusi, siis oleks ehitusprojekti järgne toodangumaht täisvõimsusel 4358 tonni, millele lisanduvad vähikasvandused, kes kajastavad oma toodangut tükiarvuna.

Kui suur tõenäosus on, et aastaks 2015 tõuseb kala planeeritav toodangumaht 2500 tonnini, nagu Euroopa Kalandusfondi rakenduskava ette näeb? Suure tõenäosusega see vesiviljelustoodangu tootmisvõimsus aastaks 2015 ka saavutatakse. Samuti tõuseb sellele tasemele ka tootmismaht (reaalne müügikala toodang), kuid rõhutan veel kord, et rakenduskava räägib projekteeritavast tootmisvõimsusest.

 

Tasub teada

Eesmärk 2500 tonni kohalikku kala

Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava kohaselt oli vesiviljelustoodangu kontrolltase 2010. aastal 1000 tonni ja sihttase 2015. aastaks on 2500 tonni.Projektvõimsuste kohaselt küünib I voorus heaks kiidetud ja lõplikult ellu viidud või ajapikendust saanud taotluste toodangu kogumaht üle 1300 tonni kala. Sellele lisanduvad vähikasvandused.Kui võtta arvesse kahe taotlusvooru kõik heakskiidetud taotlused, oleks ehitusprojekti järgne toodangumaht täisvõimsusel 4358 tonni.Statistikaameti andmeil müüdi 2010. aastal kodumaist kala 599 tonni. Vesiviljeluse reaalne toodang on seni olnud suurim 1989. aastal (1743 tonni kala).

 

Kommentaar

Pankade tingimused liiga karmid

Sivar Irval, OÜ Kalake juhatuse liige ja üks osanikestMa kirjutasin augustis PRIA-le, et loobume toetusest. Projekt, mis nägi ette forellikasvandust Harjumaal, on nii-öelda stand by-seisus, me ei ole projektist lõplikult loobunud.Projekt seisab olukorra tõttu finantsturul. Praegu on mõistlikel tingimustel pankadest raha saada suhteliselt võimatu. Sain eelmise aasta kevadel lõpuks ühest pangast finantseerimisotsuse, aga loobusin sellest. Esiteks pidi tagatiseks jääma kogu maa pluss hoone kogu sisustusega. Teiseks annab Maaelu Edendamise Sihtasutus umbes 70protsendilise garantii laenule. Kolmandaks tahtsid nad eraisiku käendust. Ja neljandaks tahtsid nad minu 19aastase firma sajaprotsendilist garantiid.Aga kui juhtub, et mingil hetkel surevad kalad ära, siis võtab pank minult kõik ära olukorras, kus ettevõte vajab hoopis lisaraha, et tootmine taas käivitada. Selliseid võimalikke riske tuleb projektis arvestada.

 

Seni pole ühtki head näidet

Priit Lulla, Saaremaal vikerforelli kasvatamisega tegeleva OÜ AquaMyk juhatuse liige ja üks osanikest Kui me 2006. aastal alustasime vikerforellikasvanduse rajamisega, oli finantsmaastik hoopis teine ja pangast oli kerge laenu saada. Aga hilisem äritegevus on kogu aeg raha taha jäänud.Kalatoodangut küll veidi tuleb, aga me ei ole saanud tootmismahtusid kätte, sest kogu aeg on olnud käibevahendite nappus.Miks Eestis pole kalakasvatus arenenud, sellel on 101 põhjust. Peamiseks põhjuseks on majanduskriis, mis vähemalt kaheks aastaks tõmbas arendustele kriipsu peale.Pangad on kalandussektorisse laenamisel jätkuvalt äraootaval seisukohal, sest seni ei ole ühtki head näidet kalakasvatusest.

 

Taust

Heaks on kiidetud 40 taotlust

Aastateks 2007–2013 on vesiviljeluse investeeringutoetusteks ette nähtud 15 miljonit eurot (240 miljonit krooni).Vesiviljeluse investeeringutoetust on seni jagatud kahes voorus. Kokku on PRIA heaks kiitnud 40 taotlust toetussummas 11,9 miljonit eurot.2009. aasta suvel määras PRIA 21 projektile kokku 106,4 miljonit krooni (6,8 miljonit eurot) ja 2011. aasta detsembris rahuldas PRIA 19 taotlust kogusummas 5,1 miljonit eurot.Seisuga 16.12.2011 on I voorus heaks kiidetud toetustest välja makstud toetusi summas 2,57 miljonit eurot.