Nordic House'i juht: toetuste saamiseks kulub palju ressursse

"Meil ei ole olnud kogemust PRIA toetustega, küll on olnud mitu projekti EAS-iga.Meil on ka edukamaid ja vähem edukamaid projekte, toetused on olnud viimased kolmel aastal suureks toeks ning käivitanud projekte. Mõni projekt oleks ilma toetuseta soiku jäänud," kommenteeris Saul.

Toetuste saamine aga tähendab palju bürokraatiat. "Ettevõttel läheb palju ressursi, selleks, et iga sõnarõhku jälgida. Võib tekkida olukordi, kus projektitaotlused on sisseantud, heaks kiidetud ning kui toimuvad aruandlused, siis tuleb palju „üllatusi“ ning on juhtunud, et me ei ole saanud seetõttu abirahasid," rääkis Saul.

Nordic House OÜ on võtnud rohkem selles suunas, et mitte niivõrd keskenduda projektide ja taotluste abirahadele, vaid keskenduda põhiärile, sest nad on aru saanud, et ressurss projekte ettevalmistamisele ei pruugi ennast ära tasuda.

Saul tõi näitena, kui on nii tasuta kui ka tasuline haridus, siis kui midagi tuleb tasuta kätte, siis sellesse suhtutakse hoopis kergekäelisemalt ning ei pingutata. „Kui ma ikkagi maksan millegi eest, siis võtan asja tõsisemalt. Abirahadega ning toetustega on samamoodi, kui see on võõra oma, siis tuleks see tagasi maksta ning projekti suhtutakse tõsisemalt,“ märkis Saul.

Saul lisas, et puitmajatootjad tahavad investeerida tarkvara lahendustesse, mis on märkamisväärsed investeeringud ning on vaadanud erinevaid võimalusi, kuid ei ole leidnud veel sobivaid toetusi selleks.

Tänane Äripäev kirjutab sellest, et kolm aastat tagasi määras PRIA toetusi 21 vesiviljelusprojektile. Eelmise aasta lõpu seisuga oli toetuse saanud projektidest ellu viidud seitse ning kuue puhul andis PRIA pikendust. Äripäev küsib, kuivõrd on Eestis ettevõtlustoetusi vaja.