Vare ettevõtlustoetustest: probleem on bürokraatia

"Ettevõtlustoetuste vorm ei ole juhuslikult tekkinud. Enamikus arenenud riikides on need ka kasutusel. See ei seotud otseselt selle loogikaga, mida tavaliselt sellisel puhul presenteeritakse, et see on nii-öelda õiglase turu rikkumine, pigem on see konkurentsi võitlusabinõu," kommenteeris ta. Vare põhjendas, et eriti on toetusi vaja valdkonnas, kus konkurents on reaalselt moonutatud, vähemalt oma riigi ettevõtluse jaoks. "Tihtipeale on niimoodi, et välisettevõtluse stardipositsioonid on paremad kui oma riigiettevõtlus," märkis ta.

Vare hinnangul on toetuste loogika normaalne, aga see, kuidas seda rakendatakse, on eraldi teema ja seal on alati probleem, mis tekitabki viha ja arusaamatusi. "Toetuse andmise mehhanism, kontrollmehhanism – need asjad kippuvad lonkama ja siis arvatakse, et see on vale. Iga hea idee annab ära lörtsida," lausus Vare.

Tema arvates peaks toetusi paremini reguleerima, sest toetuse jagamise põhiprobleem on see, et need on seotud bürokraatia ning selle reeglitega. "Kuritarvituste mõttes, puuduse mõttes, kes-ees-see-mees-mõtte stiilis. Need on asjad, millest tuleb eraldi rääkida. Tuleks uurida, mida tehakse. Ma ei ütle, et toetused on lausvormis head, üldsegi mitte," märkis Vare.

"Peaks vaatama neid variante, kus on probleem moonutatud konkurentsiga turul või on raskused mingil põhjusel ettevõtluse elus hoidmisega sellel turul. Seal on toetused omal kohal. Seal, kus tegelikult eksisteerib konkurentsitihe turg, seal ei ole toetuste andmine õige. Jällegi ei tähenda see seda, et idee on vale. Vale on rakendus," arutles Vare.

Küsimusele, kas mõnda toetust tuleks Eestis ära võtta või hoopis luua, vastas Vare, et kindlasti leiab mõnda toetust, mida võiks ära võtta. "Kindlasti on vaja toetusi kasvatada valdkondades, kus on nii-öelda Eesti ettevõtluse võimalused piiratud. Need on igasugused alustavate, suurt tööjõukulu nõudvad tehnilised alad, mis on suunatud ekspordile. Seal puudujääk jätkub," rääkis ta.

Vahe on ka toetustel ja investeeringutel. "Mõndade puhkudel peaks käsitlema mõnda toetust hoopis investeeringuna, sellisel puhul rakendub kohe teine loogika," lausus Vare.

Ta leiab, et toetusi on kindlasti vaja alustavatele ettevõtetele, näiteks eksporditoetusi, eriti väikestele ja keskmistele ettevõtetele, kellel enda finantsvõimelisus on välisturgudele liikumiseks liiga väike.

Tänane Äripäev kirjutab sellest, et kolm aastat tagasi määras PRIA toetusi 21 vesiviljelusprojektile. Eelmise aasta lõpu seisuga oli toetuse saanud projektidest ellu viidud seitse ning kuue puhul andis PRIA pikendust. Äripäev küsib, kuivõrd on Eestis ettevõtlustoetusi vaja.