Soome valib presidenti – Soinil vähe toetust

„Nende valimiste ainus kõige olulisem teema on olnud majandus ja võlakriis,“ ütles Ville Pernaa, Turu ülikooli parlamendiuuringute keskuse juht. „Kui valimiste tulemused tulevad sellised, nagu arvamusküsitlused ennustavad, on see esimene kord, mil põlissoomlaste partei 2006. aasta järel lüüa saab. Neist saab sellisel juhul samuti n.ö üks partei teiste seas, mis peab hakkama oma toetust üles ehitama.“

19. jaanuaril avaldas YLE arvamusküsitluse tulemused, kus Niinistö järel oli suurim toetus roheliste kandidaadile Pekka Haavistole, keda toetas 12% küsitletutest. Kolmandal kohal oli 10%ga keskerakonna kandidaat Paavo Väyrynen. Kui esimeses voorus ei saa ükski kandidaat enam kui 50% häältest, tuleb valimistel ka teine voor 5. veebruaril.

Niinistöl, kes on olnud Euroopa Investeerimispanga asejuht ning Soome parlamendi spiiker, on Pernaa sõnul sõltumatu targa pankuri imidž.

Väyrynen on vähendanud Soini toetust, väites samuti, et Soome peaks eurost lahku lööma. Niinistö sõnul on kriisirohuks võlgade vähendamine.

„Väyrynen on hävitanud Soini poliitilise tuleviku,“ ütles Aktia OY peaökonomist Timo Tyrväinen. „Tema eurovastane kampaania on Soini täiesti relvituks teinud.“

Soini edu taga oli soomlaste vastuseis üle oma jõu elanud riikide toetamisele. Sellest hoolimata toetab kaks kolmandikku soomlastest Soome kuulumist rahaliitu, näitas ajalehe Helsingin Sanomat 27. detsembril korraldatud küsitlus.

Soinile oleks see suur löök, kui ta teise vooru ei pääse, ütles Tyrväinen. Valitsusele annaks see aga poliitika kujundamisel vabamad käed, ilma et oleks vaja muretseda opositsiooni populaarsuse pärast.

Valimiste võitja võtab ohjad üle Tarja Halonenil, kes oli ametis kaks ametiaega.2006. a valimistel sai ta 51,8% häältest, edestades Niinistöt, keda toetas 48,2% valijatest.

„Need valimised on oluliseks näitajaks, milline on võimu tasakaal parteide vahel,“ ütles Pernaa. „Teine, kolmas ja neljas koht on parteidele oluliseks tagasisideks.“