Tootjahindade kasv aeglustub 

Statistikaameti andmetel olid tootjahinnad 2011. aasta jaanuari tasemest keskmiselt 2,9% kõrgemad, võrreldes eelmise kuuga tõusid hinnad 0,5%. Aasta alguses on ettevõtted tavaliselt korrigeerinud hindu veidi rohkem, kuid selle aasta alguses oli kuine hinnatõus mõnevõrra tagasihoidlikum.

Peaaegu kõigis tööstusharudes on hinnatõus aeglustunud, üle viie protsendi ulatus hinnakasv toiduainete tootmises (5,7%) ja keemiatööstuses (8,6%). Toiduainete tootmises veab hinnakasvu kalatööstus, kus hinnad kallinesid aastaga 22%. Samas piimatööstuses , mis mõjutab tarbijaid rohkem, jäid hinnad aastatagusega võrreldes samale tasemele.

Jaanuaris jätkus sarnaselt tootjahindadele ka ekspordi- ja impordihindade aastaste kasvutempode aeglustumine. Kui tootjahinnad näitasid mõningast tõusu ka kuises võrdluses, siis ekspordihinnad olid juba eelmise kuuga võrreldes kerges languses (-0,2%). Välisnõudluse hetkeseis ei lase eksportööridel enam oma kaupade hindu oluliselt tõsta.

Ekspordihinnad tõusid jaanuaris aastataguse perioodiga võrreldes 7,3%. Kiireim oli hindade aastakasv endiselt rõivatööstuses (14%), ent nende osas oli ka eelmise aasta jaanuarikuu võrdlusbaas väga madal. Samas kuises võrdluses pidid rõivatootjad juba kolmandat kuud järjest välisturgudel oma toodete hindu langetama, et püsida konkurentsis. Keemiatoodete ekspordihindade aastane kasvutempo on samuti viimastel kuudel märgatavalt pidurdunud ja ulatus jaanuaris 10,2%-le, kuid eelmise kuuga võrreldes olid nende hinnad väikese kasvuga. Mõnevõrra kiirenes toiduainete aastane hinnatõus (9,9%-ni), nende ekspordihinnad on ka viimased kaks kuud tõusnud. Jätkuvalt olid aastataguse perioodiga võrreldes langustrendil elektroonika- ja elektriseadmete ekspordihinnad, tulenevalt välisnõudluse madalseisust.

Impordihindade aastane kasvutempo pidurdus jaanuaris 5,2%-ni ja jäi madalamaks ekspordihindade aastakasvust. Samas impordihindade osas oli aastatagune võrdlusbaas ka oluliselt kõrgem. Kuises võrdlused näitasid sisseveohinnad 1,2%-list tõusu, mille taga oli eelkõige nafta maailmaturuhinna tõus ja sellest tulenevalt teiste toormehindade kasv. Aastaga on naftasaaduste impordihinnad tõusnud viiendiku võrra. Oluliselt on aeglustunud keemiatoodete sisseveohindade aastakasv (7,9%-ni), ent nende osas on aastatagune võrdlusbaas ülikõrge, mil hinnad tõusid kolmandiku võrra. Enim on aastaga langenud põllumajandussaaduste sisseveohinnad (-8,9%), kuid nende osas oli samuti eelmise aasta jaanuaris ülikõrge võrdlusbaas (kasv 40%).

Ettevõtjate hinnangul püsivad hinnad lähiajal stabiilsetena. Eesti Konjunktuuriinstituudi jaanuarikuise küsitluse põhjal ootas üle 70% ettevõtetest müügihindade jäämist tänasele tasemele. Kui detsembris oli hinnatõusu prognoosijaid sama palju kui hindade alanemist eeldavaid ettevõtjaid, siis jaanuaris saavutasid hinnatõusu ootused mõningase ülekaalu. Toiduainete tootmises ja joogitootmises peetakse hindade edasist kasvu tõenäolisemaks, teistes harudes on eeldatakse valdavalt siiski hindade püsimist muutumatuna.