Narva elektrijaamad pöördusid streigi küsimuses kohtusse

Ettevõte on seisukohal, et Narva Energia Ametiühingu poolt korraldatav streik on ebaseaduslik, kuna toetusstreik haridustöötajatele on muutunud eelkõige poliitiliseks streigiks.  

Eesti Energia Narva Elektrijaamade juhi Tõnu Aasa sõnul on ilmne, et energeetikute ametiühing esitab toetusstreigi varjus selgelt poliitilisi nõudmisi. „Selleks et vältida olukorda, mis võib ohustada kogu elektrisüsteemi varustuskindlust ning tekitada kahju Eesti elektritarbijatele, pöördusime klientide õiguste kaitseks ning ettevõttele materiaalse kahju tekitamise vältimiseks kohtusse,“ sõnas Aas.

Seaduse kohaselt saavad ametiühingud streikida üksnes tööandja vastu või teiste ametiühingute poolt korraldatud seadusliku streigi toetuseks, sealjuures poliitilisi nõudmisi esitamata.

Energeetikute ametiühing on Eesti Energia Narva Elektrijaamadele teada andnud soovist vähendada elektri tootmist Eesti elektrijaamas. „Oluline on aru saada, mis on streik. Streik on töö mittetegemine, mitte töö valesti tegemine. Nii näiteks jäetakse koolides tunnid andmata,“ selgitas Aas. „Õpetajad ei lähe klassi ette ja ei hakka streigi sildi all väitma, et üks pluss üks on kuus. Samamoodi võivad ka energeetikud seadusliku streigi korral töö tegemata jätta, aga mitte jaamade tootmisvõimsusi omatahtsi reguleerida.“

Narva elektrijaamad on seisukohal, et tootmisplaanis ette nähtud mahud tuleb täita ja tootmist ei tohi vähendada, kuna see seab ohtu Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse ja kahjustab Eesti elektritarbijate huve.

Vastavalt seadusele peab ametiühing tagama majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes streigi ajal hädavajaliku tootmismahu, mis määratakse kindlaks poolte omavahelise kokkuleppega. Kuna omavahelist kokkulepet ei saavutatud, pöördusid Narva elektrijaamad riikliku lepitaja poole. Riikliku lepitaja otsus on pooltele kohustuslik.