Tänavu 11. juulil 32aastaseks saavale Tallinna teletornile antakse viimast lihvi, et 5. aprillil pärast põhjaliku uuenduskuuri saaks taas külastajatele uksed avada.
Et külalistele elamusi pakkuda, on teletornis põhjalikult uuendatud ka sisu.

Teletorn on muutunud kohaks, kus kodumaised uuendusmeelsed ettevõtted saavad oma ainulaadseid teadussaavutusi praktikas katsetada. See puudutab nii info- kui materjalitehnoloogiat, uusi arvutiprogramme, robootikat, 3D tehnoloogiat, laserjälgimise süsteeme, multimeediat jpm.

Laias laastus on kogu turistidele suunatud dimensioon jagatud kolme ossa: teletorni ja sellega seotud sündmuste ajalugu, ekraanidel ja 21. ja 22. korruselt visuaalselt jälgitav panoraamprogramm ning Eesti tippsaavutused teaduse-tehnika-kultuuri valdkonnas. Infot jagavad nii-öelda robootilised infostendid, mida kuju järgi on hakatud juba nimetama seenteks. Visioonis funktsioneerin seen kui infokiosk, mis tunneb ära läheneja, pöördub tema poole, kallutab ning alustab suhtlust. Igale seenele on planeeritud oma programm, mille järgi suhtlus käib, ehk mis infot külastajale kuvatakse.

Oma koht on väljapanekus näiteks Walter Zappi Minox-kaameral, Skype´il, Teeme ära! koristuskampaanial, Geenivaramul, aga ka Arvo Pärdil. Tekstid on kolmes keeles - eesti, vene ja inglise. Kokku on visualiseeritud 21+1 tippude tippu, see pluss üks tähendab seda, et iga inimene saab midagi omalt poolt välja pakkuda. Samas saab läbida ka maailma ühe tunnustatuima episoodilise mälu uurija Endel Tulvingu mälutreeningu.

Maailmas kahekümne kõrgema teletorni sekka kuuluv 314-meetrine Tallinna teletorn (2000. aastal oli kõrguselt 11. kohal Peterburi torni järel ja Jerevani torni ees) on väärtus omaette juba sellepärast, et üldiselt enam sääraseid raudbetoonist ehitisi ei rajata, sest palju ratsionaalsem on raadiosignaalide edastamiseks püstitada metallkonstruktsiooniga sõrestikmast.