„Me oleme veidi skeptilised selles osas, kui suur see päästefond peaks olema,“ ütles Katainen Saariselkäs.
Kataineni sõnul pole tulemüüri teema Soome kuuest parteist koosnevas valitsuskoalitsioonis siiski sarnane „kuum kartul“ nagu Kreeka abistamise eest nõutud tagatised. Pigem on kahtluste põhjuseks mure, et korras rahandusega riigid nagu Soome ei satuks ise hätta, kui peavad euroala abifondi liiga suuri summasid panustama.
„Tulemüür peab olema piisavalt kõrge, kuid mitte liiga kõrge,“ ütles Katainen.
Euroala riigid on juba otsustanud ESMi käivitamise aasta võrra ettepoole tuua ning fondi põhikapitali algselt plaanitust kiiremini sisse maksta. „Soome seisukohast olen ma kindel, et me suudame leida kompromissi, hea lahenduse,“ ütles Katainen.
Samas kui Soome kõhkleb, on Euroopa Keskpanga seisukoht selge.
„Isegi kui kriis on veidi järele andnud, arvame me siiski, et Euroopal tuleb tulemüüre tugevdada, et ka rahvusvahelised partnerid G20 raames saaksid oma panuse anda,“ ütles Euroopa Keskpanga juhatuse liige Jörg Asmussen, kes samuti Saariselkä seminaril osales. Otsus selles osas võib tulla IMFi kevadkoosolekul aprillis.
ESMi maht on 500 mld eurot, euroala ajutise kriisihaldusmehhanismi EFSFi maht 440 mld eurot (osa sellest on juba eraldatud Iirimaale, Portugalile ja Kreekale). ESM peaks käivituma selle aasta juulist, EFSF lõpetab 2013. a juunis. Vaidlused käivad selle üle, mis juhtub ajal, mil kaks fondi on jõus üheaegselt. Euroopa Komisjoni ettepanek on kahe abifondi tulejõud liita.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!