Sirje Rank • 25. märts 2012 kell 10:59

Rehn: euroala tulemüüri tuleb tugevdada, Soome skeptiline

Euroopa majanduses on küll stabiliseerumise märgid, kuid euroala kriisitõrjemehhanismid tuleb sellest hoolimata lõpule viia ja ehitada tulemüürid piisavalt kõrgeks, ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn.

„Järgmine samm on kriisitõrjemeetmed lõpule viia, langetades euroala tulemüüri tugevdamiseks veenvad otsused,“ ütles Rehn nädalavahetusel Soomes Saariselkäs, kus mitmed Euroopa poliitikakujundajad arutasid peaminister Jyrki Kataineni kutsel Euroopa olulisemaid majandusteemasid. „Ma olen veendunud, et me suudame leida rahuldava kompromissi,“ ütles Rehn agentuuri Dow Jones vahendusel.

Euroala rahandusministrid arutavad küsimust uuel nädalal Kopenhaagenis toimuval kohtumisel. Euroala otsusest sõltub omakorda IMFi ja G20 riikide võimalik panus euroala hädaliste abistamiseks.

Suusakuurordis mitteametliku seminari korraldanud Jyrki Kataineni sõnul ei ole Soome valitsus veel euroala alalise päästemehhanismi ESM suurendamise osas kindlat seisukohta võtnud.

„Me oleme veidi skeptilised selles osas, kui suur see päästefond peaks olema,“ ütles Katainen Saariselkäs.

Kataineni sõnul pole tulemüüri teema Soome kuuest parteist koosnevas valitsuskoalitsioonis siiski sarnane „kuum kartul“ nagu Kreeka abistamise eest nõutud tagatised. Pigem on kahtluste põhjuseks mure, et korras rahandusega riigid nagu Soome ei satuks ise hätta, kui peavad euroala abifondi liiga suuri summasid panustama.

„Tulemüür peab olema piisavalt kõrge, kuid mitte liiga kõrge,“ ütles Katainen.

Euroala riigid on juba otsustanud ESMi käivitamise aasta võrra ettepoole tuua ning fondi põhikapitali algselt plaanitust kiiremini sisse maksta. „Soome seisukohast olen ma kindel, et me suudame leida kompromissi, hea lahenduse,“ ütles Katainen.

Samas kui Soome kõhkleb, on Euroopa Keskpanga seisukoht selge.

„Isegi kui kriis on veidi järele andnud, arvame me siiski, et Euroopal tuleb tulemüüre tugevdada, et ka rahvusvahelised partnerid G20 raames saaksid oma panuse anda,“ ütles Euroopa Keskpanga juhatuse liige Jörg Asmussen, kes samuti Saariselkä seminaril osales. Otsus selles osas võib tulla IMFi kevadkoosolekul aprillis.

ESMi maht on 500 mld eurot, euroala ajutise kriisihaldusmehhanismi EFSFi maht 440 mld eurot (osa sellest on juba eraldatud Iirimaale, Portugalile ja Kreekale). ESM peaks käivituma selle aasta juulist, EFSF lõpetab 2013. a juunis. Vaidlused käivad selle üle, mis juhtub ajal, mil kaks fondi on jõus üheaegselt. Euroopa Komisjoni ettepanek on kahe abifondi tulejõud liita.

Hetkel kuum