• OMX Baltic0,22%318
  • OMX Riga0,3%963,87
  • OMX Tallinn0,08%2 207,91
  • OMX Vilnius0,29%1 498,15
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 100−0,25%10 788,88
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,88
  • OMX Baltic0,22%318
  • OMX Riga0,3%963,87
  • OMX Tallinn0,08%2 207,91
  • OMX Vilnius0,29%1 498,15
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 100−0,25%10 788,88
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,88
Autoveo hinnast moodustab kütus vähemalt poole ja pole ime, sest kümne aastaga on kütuse hind 50 protsenti tõusnud, selgus järelepärimisest autovedajate seas. Samas polnud autovedajad kas ajapuudusel või muul põhjusel altid sel teemal sõna võtma.
“Kütus, auto amortisatsioon, raskeveokimaks, liikluskindlustus, osal autodel kaskokindlustus, autojuhiga seotud kulud – nagu autojuhi liiklusalane täiendkoolitus, toiduainevedude puhul koolitus toiduainete pädevuse raames, atesteerimine, autojuhi palk, töötuskindlustusmakse, haigekassa, sotsiaalmaks –, auto tehniline ülevaatus ja registreerimine, arvelevõtmine, riigilõiv, auto varuosad ja remont, autorehvid, sideteenused – nagu GPS-seade, mobiiltelefon,” loetles Auto Võru juht Tõnis-Koit Pihu kulusid, millest veoteenuse hind laias laastus koosneb.
Kütus moodustab tema sõnul umbes poole, vahel veidi rohkem, vahel vähem. Suuruselt järgmise kuluna tõi ta välja autojuhi palga ja riigimaksud, mis kokku on umbes 30%. Ülejäänud kulud peavad mahtuma 20% sisse.
Kütuse osakaal suureneb. Kuigi kõik kulud on kasvanud, on veohinnad langenud, märkis Pihu. “Kütuse osakaal suureneb aasta-aastalt. Palgad ja riigimaksud on tõusnud. Samas on Euroopast ostetud kummide ja varuosade hinnad tõusnud,” nimetas ta.
DSV Transpordi logistikadirektor Alvar Tõruke rõhutas, et teenusepakkujate vahel on väga suured erinevused ja ühe mütsiga siin lüüa ei saa. Kindlasti tuleb tema sõnul vahet teha autovedajatel ja ekspedeerijatel.
Palgad võivad tõusta. Lisaks jagunevad Tõrukese sõnul ekspedeerijad ettevõteteks, kes on ainult vahendajad – nii-öelda arvutiga inimene, kes otsib odavaimat vedajat konkreetsele saadetisele –, ja ettevõteteks, kellel on korrektselt kirjeldatud aja- ja kvaliteedilubadustega tooted ning kes on võimelised kandma laiemat vastutust.
Tõruke ütles, et tema kommentaarid puudutavad eelkõige viimaseid. “Vedajakulu, teemaksud jms, Skandinaavia ja Põhja-Euroopa vedudel laevakulu, terminalikulud, jaotus- ja korjekulud. Siia lisanduvad arvestatavate üldkuludena IT-kulud, personalikulud, taristu halduskulud jne,” avas logistikadirektor veoteenuse hinda.
Vedajakulu on Tõrukese sõnul kõige suurem ja moodustab 86% teenusega seotud otsekuludest. “Vedajakulu osatähtsus on pidevalt suurenenud,” märkis ta ning viitas eelkõige kütuse hinnale. “Järgmises etapis hakkab eeldatavasti vedajahinnale mõju avaldama siiani pidurdunud palgatõus,” usub DSV Transpordi logistikadirektor.
Tõruke toonitas, et veoteenuse hind on kahtlemata oluline, kuid ei peaks kindlasti olema olulisim tegur koostööpartneri valikul, sest esitatud veoarve ei näita sageli tegelikku kogukulu.
 

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele