Hispaania trügib pildile

Kui 2012. aasta alguses võis tunduda, et euro­ala valitsuste võlakirjakriis on mõnevõrra järele andmas, siis kolmapäev tuletas meile meelde, et see oli vaid näiline.

Hugo Dixon Reutersi Breaking Viewsist võttis asja kenasti kokku: eksisteerib risk, et kui lühiajalise raha hankimisel turusurve taandub, kaob ka valitsuste meelekindlus viia ellu ebapopulaarseid reforme. “Kui see juhtub, on kogu võidetud aeg raisatud ning kriis tõstab taas oma koleda pea ning võimudel pole sellega võitlemiseks vahendeid.” Kolmapäeval said siis Hispaania valitsus, euroala ja investorid meeldetuletuse, et kriis ei ole läbi. Kreekaga võrreldes on Hispaania gigant.

Üle-eelmisel nädalal andis Hispaania peaminister eelarve valitsusele arutada, öeldes selle kohta “demokraatiaaja kõige kokkuhoidlikum”. Riiki tabas üldstreik ja miljon protestijat tuli tänavatele. Valitsus kardab, et kärped peatavad mis tahes majanduskasvu ning tööpuudus, mis on iseäranis suur noorte seas, muutub kontrollimatuks.

Kolmapäeval ütles Hispaania peaminister oma Rahvapartei ees esinedes, et Hispaania majanduse olukord on ekstreemselt keeruline.“Need, kes seda ei mõista, lollitavad vaid iseennast,” ütles ta, püüdes läbi suruda kolme aastakümne suuremaid eelarvekärpeid. “Risk kaotada ligipääs laenuturule ei ole teoreetiline,  vaid on mõne Euroopa Liidu riigiga juba juhtunud.”

Investorid hakkasid kahtlema riigi võimekuses kanda võlakoormat. Hispaania tööpuudus ületas 23% joone. Riigi eelarve puudujääk ei ole alates 2007. aastast mahtunud Euroopa Liidu nõutava 3% sisse. Kaitstes 27 miljardi eurost eelarvekärbet, mis peaks puudujääki 3,2 protsendipunkti võrra kahandama mulluselt 8,5 protsendilt tõstis Rajoy panuseid öeldes, et Hispaania liitub Kreeka, Iirimaa ja Portugaliga Euroopa Liidult ja IMFilt abivajajate pundiga, kui kärpeid ei tehta.

Loe pikemalt paberlehest.