Reaalne risk

Kuigi loodetakse, et nii euroala ise kui ka muu maailm on selleks paremini valmis ning elab šoki üle vähemate kahjudega kui tõi kaasa USA investeerimispanga Lehman Brothers krahh 2008. aasta sügisel, on California Berkeley ülikooli majandusprofessor Barry Eichengreen oma hinnangutes süngem.

"Kardan, et tagajärjed nii Kreekale kui ka euroalale jääksid kusagile kohutava ja katastroofilise vahele," kommenteeris Eichengreen reedel Äripäevale. "Milles mu vaated 2010. aastaga võrreldes muutunud on, on see, et ma ei usu enam, et üksi sellepärast, et millelgi võivad olla katastroofilised tagajärjed, sunnib poliitikuid seda ära hoidma. Rasketel aegadel, kui populismil lastakse valitseda, lendab majandusloogika aknast välja."

2010. a arvas Eichengreen, et üks tõsisemaid takistusi Kreeka väljumisele on protseduuriline keerukus, alates sellest, et seadused ei näe ette euroalalt lahkumist, kuni selleni, et uue raha trükkimine ei saa toimuda üleöö.

Milline võiks olla asjade edasine käik, Eichengreen prognoosida ei söanda. "Vastus on, et keegi ei tea," ütles Eichengreen. "Ma laenaksin väljendit, mida USA endine kaitseminister Donald Rumsfeld kasutas ühes teises kontekstis. See on üks nendest "tundmata tundmatutest", ehk midagi sellist, mida me ei tea, et me ei tea. Ja tundmata tundmatuid on parem vältida."

Kuidas kommenteerivad olukorda Euroopa poliitikud ja meedia, loe edasi juba tänasest Äripäevast.