Leedu rahandusministri Ingrida Simonyte sõnul aitavad Kreeka võlakriis ja maailmamajanduse kasvu aeglustumine paradoksaalsel moel kaasa Leedu europüüdlustele.
„Hoolimata sellest kui paradoksaalselt see kõlab, mida halvem on globaalne majanduskeskkond, seda madalam on nafta hind ja seda rohkem on sellisel riigil nagu meie oma lootust eurosse pääseda,“ ütles Simonyte agentuurile Bloomberg.
Jaanuarist on nafta hind alanenud 8% ning mitmes riigis SKP languses. Selline keskkond on alla viinud ka Leedu inflatsiooni. 2006. aastal sai Leedust seni ainus riik, kelle taotlus euroga liitumiseks on tagasi lükatud – põhjuseks oli 0,1% võrra kriteeriumi ületanud inflatsioon.
2014. aastal euro käibelevõtt on realistlik, ütles Simonyte. Eelarvedefitsiidi vähendamisega on valitsus n.ö graafikus – tänavu peaks see jääma 3% piiresse SKPst võrreldes 5,5%ga aastal 2011.
Aprillis kerkisid tarbijahinnad Leedus aastatagusega võrreldes 3,2%, mis on 14 kuu jooksul kõige aeglasem hinnatõusutempo. Viimase 12 kuu inflatsioon oli 4,1%. Liitumiskriteeriumi ületab Leedu hetkel veel protsendipunkti võrra.
Simonyte möönis, et maksed euroala abimehhanismidesse on toetust eurole Leedus vähendanud. Leedulased ise on eelarvedefitsiidi vähendamiseks makse tõstnud ja kulusid kärpinud 12% ulatuses SKPst ning on nördinud, kui mujal püütakse „kergemalt“ läbi saada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!