- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 225−2,12%63 252,32
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,5
- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 225−2,12%63 252,32
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,5
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
"Rootslastele tasub pöialt hoida"
Anders Borg ütles läinud nädalal, et valitsus kaalub eelarve eelnõud, mis sisaldaks pikaajalist kasvu kindlustavaid investeeringuid. Samuti kaalub valitsus tänavuse majandusprognoosi tõstmist.
Järgneb intervjuu Peeter Koppeliga.
Mida arvad Rootsi sellisest plaanist? On see mõistlik, vajalik?
Üldiselt kipub alati nii olema, et kui läheb hästi, siis minnakse julgeks ning hakatakse ajama nö. protsüklilist majanduspoliitikat. Iseenesest peaks ideaalis majanduspoliitika olema siiski ettevaatav ja seega paljultki kontratsükliline.
Arvestades strateegilisi trende näiteks rahvastiku vananemise osas, on selge, et arenenud maailmas seisab ees pikem periood, kus senises tempos kulutada ei saa (tulud vähenevad, kulud suurenevad). Rootslased olid selle signaali edastamisel ajaloolist konteksti arvestades viimasel ajal üllatavalt tublid. Nüüd siis veidi vastupidine signaal.
Kas Eesti võiks ka sääraselt majandust ergutada ja Rootsist šnitti võtta? Miks?
Eesti ja Rootsi on kaks väga erinevat kohta. Ühel on aega olnud kapitali suhteliselt segamatult akumuleerida 200, teisel 20 aastat. See asjaolu peaks olema iga arutelu ees, kus hakatakse Eestit mingiski kontekstis Rootsiga võrdlema.
Kas riik peaks ”stimuleerima?” Madal valitsussektori võlakoormus on Eesti hetkel olulisim kasutamata ”loodusressurss” ning mul on tõsiselt hirm selle ees, et seda hakatakse vallatult kasutusele võtma. Jah, võlgu võiks ju veidi rohkem olla, kuid küsimus on selles, mida saadud rahaga tehakse? Paraku võlakoormuse jõulisemast kasvatamisest rääkivad inimesed kipuvad olema piiratud arusaamaga sellest, mida sõna ”investeering” tähendab.
Äkki ikka ei teeks otsa lahti sellise majanduspoliitikaga, mis Euroopa pankrotti ajas? Äkki ei kuulutaks vaikselt plaanimajanduse võitu ja eeldaks, et väärtuse loob ja initsiatiivi omab ikka erasektor – nii, nagu on normaalne.
Kas ja kuidas oleks Eestil võimalik oma majandust kõige paremini ergutada? Oleks see üldse mõeldav, vajalik?
Minu arusaama kohaselt on meie parim ergutusmeetod see, et me hoiame oma majanduskeskkonna lihtsa, usaldusväärse, maksud madalal ning tekitame sellise olukorra, kus me ei institutsionaliseeri majanduspoliitika tasandil klassiviha sellisel määral, nagu seda on tehtud mõningates neis riikides, mille ettevõtted just seetõttu on oma tegevusest mingi osa siia meile liigutanud.
Hetkel kuum
Rootslastele tasub aga pöialt hoida – kui neil läheb hästi, läheb ka meil enam-vähem hästi. Vähemalt seni, kuni me ei kujuta ette, et me oleme mingiski kontekstis võimelised nende sotsiaalset mudelit kopeerima. Kui me tahame tööhõivet ja seda, et meie pisikeses majanduses ka midagi toimuks, siis käsitleme me rootslasi heade sõpradena, kuid õppida on meil (oma olukorras) neilt peamiselt ajaloolises kontekstis seda, kuidas ei tasuks teha.
Hetkel kuum
- ST
Eesti investorid märkisid üle kolmandiku võlakirjadest
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele