Mitt Romney - orkaanist kantud presidendikandidaat

Romney on ähvardanud Hiina importkaupadele tollid kehtestada, kui Peking ei lase jüaanil USA dollari suhtes tugevneda. Sealtsamast on ta kritiseerinud USA keskpanga juhti Ben Bernanket dollarit nõrgestava rahapoliitika eest ning teatanud, et kolmandaks ametiajaks ta presidendina Bernanket enam ametisse ei nimetaks.

Viimased arvamusküsitlused näitavad, et Ameerika valijad on oma eelistustes alles kahevahel - rohkest reklaamirahast hoolimata pole ei istuv president Barack Obama ega Mitt Romney saanud selget edumaad.

Romneyt peetakse majandusprobleemide lahendamisel üldiselt võimekamaks, näitas ajalehe Washington Post ja ABC värske küsitlus, kuid samas ei mõista ta tavaliste ameeriklaste probleeme nii hästi kui Barack Obama. Kümnest valijast arvas kuus, et presidendina seisaks Romney rohkem rikaste kui keskklassi huvide eest. Vaieldamatult tähtsaim küsimus valijate jaoks on eelolevatel valimistel riigi majanduse seis ja käekäik.

Romney väidab, et Obama presidendiks oleku ajal ei ole olukord majanduses paranenud - töötuse määr on püsinud pealpool 8% taset 2009. aasta veebruarist saadik ning kriisi ajal kadunud ligi 9 miljonist töökohast on taastunud vähem kui pooled. Samal ajal on riigi võlatase kasvanud rekordkiirusega, viie triljoni dollari võrra kokku 15,9 triljonile dollarile.

Romney pakub ameeriklastele suuremat vabadust ning väiksemat ja vähem ettevõtlusesse sekkuvat valitsust, et majandus uuesti käima saada. Seda seisukohta esindab tugevalt Paul Ryan, Kongressi Esindajatekoja eelarvekomisjoni esimees, kelle Romney nimetas kaks nädalat tagasi oma asepresidendi kandidaadiks. Majanduse elavdamiseks tahab Romney vallandada maksukärbetega erasektori energia ning lõigata valitsuse kulusid (kaitsekulud välja arvatud), kuid detailsem plaan alles puudub. Demokraatide arvates peaks riik just praegu investeerima - infrastruktuuri, haridusse, taastuvenergeetikasse. Kriitikute sõnul pole kummalgi leeril veel veenvat plaani USA võlgade vähendamiseks.

Kampaaniateemaks on saanud ka energeetika, mida Romney seostab erinevalt demokraatidest eelkõige majanduskasvu kui keskkonnateemaga. Romney loosung on Ameerika aastaks 2020 importenergiast sõltumatuks muuta, mida on püüdnud kõik presidendid Richard Nixonist alates. Selleks tahab ta suurendada kodumaist nafta-, söe- ja gaasitoodangut, avades tootmiseks ka Atlandi ranniku. Taastuvenergeetika riikliku subsideerimise, millele Obama valitsus on kulutanud miljardeid, kavatseb Romney lõpetada. Kriitikute sõnul riskiks taoline kannapööre seni saavutatu tühjaks teha.

Lahendust vajab ka USA kulukas tervisekindlustuse süsteem Medicare, mis reformimata kujul on veidi enam kui 10 aasta pärast pankrotis. Vabariiklased tahavad süsteemi radikaalsemalt muuta ning rohkem turupõhiseks muuta, minnes üle vautšerite ja erakindlustuse süsteemile. Obama kava on süsteem enam keskvalitsuse tasandilt reformida ja efektiivsemaks muuta. Presidendikampaanias on see ainest andnud telereklaamidele, kus Paul Ryanit kehastav näitleja patriootliku laulu saatel "America the Beautiful" ratastoolis vanaema üle kaljuserva lükkab. Kas just hirmutamistaktika tagajärjel, kuid enamus ameeriklastest arvamusküsitluste andmeil Romney ja Ryani plaani ei toeta. Ryani konkreetsete argumentide ja faktide ees on aga raske silmi kinni pigistada.

Tuleval nädalal kinnitavad oma kandidaadi presidendivalimisteks ka USA demokraadid. Valimised toimuvad 6. novembril.