Sirje Rank • 4. september 2012 kell 7:00

Majandus varjutab Obama väljavaateid

Kui läinud nädalal domineerisid USA presidendivalimiste kampaanias vabariiklased, siis sel nädalal on kord demokraatide käes. Täna algaval parteikoosolekul Põhja-Carolinas Charlotte'is seatakse tagasivalimiseks ametlikult üles president Barack Obama kandidatuur.

Nagu näitavad arvamusküsitlused, on Obama paljude ameeriklaste jaoks isiklikult meeldivam kandidaat kui vabariiklaste puine esinumber Mitt Romney. Ent valijaid enim erutaval teemal - USA majanduse olukord, peetakse Romney ideid kasvu ergutamiseks ja töökohtade loomiseks paremaks. Nii vastas 44% augustis ajalehe Wall Street Journal/NBC küsitluses osalenuist, Obamat eelistas 38%.

Üldine rebimine kahe kandidaadi vahel on väga tasavägine. Ning Obama kampaania oluliselt mürgisem ja negatiivsem kui neli aastat tagasi, mil ta lubas kahe partei tihedat koostööd ning julgeid uusi lahendusi.

"Selle asemel, et anda lootust ja lubada muudatusi, on president valinud kiilu ajava ründetaktika, et juhtida valijate tähelepanu keskklassi ees seisvatest probleemidest kõrvale, ütles Mitt Romney pressiesindaja Andrea Saul agentuuri Bloomberg vahendusel.

Obama sõnul ei ole aga Mitt Romneyl pakkuda ühtegi uut ideed.

"See mis ta viimase kolme päeva jooksul välja pakkus, oli enamjaolt agenda, mis sobinuks eelmisesse sajandisse," ütles Obama läinud nädalal Floridas toimunud vabariiklaste parteikoosoleku järel. "Kõike seda võinuks näha juba mustvalgest telerist," vahendas Bloomberg.

Obamale endale on kerge ette heita, et president ei ole olnud ootuste kõrgusel. Nii raskes seisus, kui oli USA majandus 2009. a jaanuaris uue presidendi ametisse asudes, pole see olnud läinud sajandi suurest depressioonist saadik. Investeerimispanga Lehman Brothers kollapsist olid selleks hetkeks möödunud vaid mõned kuud - majanduse vabalanguse peatamine oli alles ees.

Obama "sai pärandiks raske olukorra," möönis vabariiklaste asepresidendi kandidaat Paul Ryan, väites samas, et Obama on "olukorral veelgi halveneda lasknud".

USA riigivõlg on kasvanud 5 triljoni dollari võrra ning töötuse määr on juba kolm aastat üle 8% piiri. Tagasivalimist taotleva presidendi jaoks on see tavatult kõrge tase - Franklin D. Rooseveltist saadik ei ole üksi USA president nii suure tööpuudusega uut mandaati saanud.

Samas aitas Obama esimese ametiaja jooksul USA Kongressist läbi loovitud 800 mld dollari suurune majanduse stimuleerimise pakett ning riigi suurte autotootjate pankrotist päästmine majanduses ära hoida uue depressiooni. Lisaks suutis USA erinevalt Euroopast suhteliselt kiiresti taastada usalduse riigi finantssüsteemi vastu. Nii on USA majandus juba 2009. a keskpaigast kasvanud. Kuid seda alles nii aeglaselt, keskmiselt 2,2% tempos, et kriisi ajal USA majandusest kadunud 8,8 miljonist töökohast on tänaseks pooled veel taastumata. Nii andis keskpanga juht Ben Bernanke äsja keskpankurite kohtumisel USAs Jackson Hole'is mõista, et föderaalreserv kaalub täiendavaid kriisimeetmeid.

Mis on Obamat takistanud? Ametisse asudes kiideti Obama majandusnõunike meeskonda lausa "unelmate tiimiks", kuhu kuulusid legendaarne USA keskpankur Paul Volcker ja Bill Clintoni endine rahandusminister Lawrence Summers. Kriitikute sõnul nagu eelmistel presidendivalimistel vabariiklaste kandidaati nõustanud Niall Ferguson, pole Obama osanud seda ajupotentsiaali rakendada, jäädes eelarve- ja majandusküsimustes nõrgaks liidriks.

Ning koostööst vabariiklastega on väga vähe välja tulnud - presidendi mitmed algatused on sumbunud kongressi vastuseisu. Just suurparteide koostöövõimetus oli põhjus, mida reitinguagentuur S&P esile tõstis, kui jättis USA 2011. a augustis ilma AAA järgu tippreitingust.

Praegu terendab oht, et tuleva aasta alguses tabavad USA majandust korraga nii märkimisväärne maksutõus kui kulude kärped. President George W. Bushi ajutiste maksukärbete tähtaeg saab ümber ning automaatselt on jõustumas 1,2 triljoni dollari väärtuses kulude kärpeid, kuna paremini läbi kaalutud kärbetes ei jõutud vabariiklastega kokkuleppele

Negatiivselt on USA majandust mõjutanud ka Euroopa võlakriis, nafta hinna tõus ning seegi, et toibumine finantskriisidest on reeglina aeglasem kui tavalisest majanduslangusest, nagu väidab finantskriiside ajalugu põhjalikult uurinud Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff.

Ajakiri The Economist nendib viimases numbris, et reeglina on istuval presidendil kergem ametisse tagasi valitud saada. Vastase mustamise asemel võiks Obama aga välja tulla parem plaaniga, kuidas lahenda mitmed USA majanduses lahendust ootavad tõsised probleemid nagu suur ja kasvav võlakoorem. Seda ei vaja üksi Obama, vaid kogu Ameerika. Milleks veel neli aastat, küsib The Economist Obamalt vastust.

Hetkel kuum