Rehe tulevikuvalikutest: pehme või järsk langus

Rehe sõnul tuleb Eesti majandust vaadata Euroopa majanduse aktiivsusest sõltuvalt. "Suvi on möödunud ja juba oodatult viitavad majanduskindluse ja tarbijakindluse usaldusindeksid riskide kasvule, majanduskasvu pidurdumisele ja isegi pikemaajalisele langusele suures osas Euroopa majandusruumis," ütles Rehe.

2013. aastaks saab Rehe hinnangul Euroopale prognoosida kaht võimalikku arengustsenaariumi: rahulikum langus või järsk ja laiapõhjaline langus. "Mõlemad arengustsenaariumid on seotud Euroopa poliitilis-rahandusliku otsusega seoses Kreeka jäämisega eurotsooni või riigi lahkumisega euroalast," täpsustas Rehe.

Maailmamajanduse põhivaluutade – euro ja USA dollari stabiilsuses on 2013. aastal oluline ennekõike USA roll, jätkas Sampo Panga juht: "EL ja USA on viimase viie aasta kriisis käitunud erinevalt – Euroopa rääkinud kärbetest, USA riiklikust majanduse stimuleerimisest. Samas on USA riigivõla tase ja eelarvedefitsiit rekordiline."

Eesti sihteksporditurg on Skandinaavia, mistõttu võime eeldada, et meie majandusaktiivsus saab riivamisi puudutatud suurest lainest, ütles Rehe. "Võttes arvesse Rootsi ja Soome majanduste tunduvalt tihedamat põimumist Euroopa turgudega, peame olema valmis pehmemaks majanduskasvuks. Hiljuti avaldatud Soome negatiivne majanduskasv on selle näiteks, kusjuures Eestit puudutab ta nii otse – läbi ekspordi vähenemise kui ka kaudselt tööjõuturule avalduva survena. Samas väga tähelepanelik peab olema Rootsi initsiatiividele stimuleerida riigi majanduskasvu."

Eestile kolmas aktiivne ja oluline turg Venemaa annab Rehe sõnul meile täiendava võimaluse seoses WTO-ga liitumisega. "Sisuliselt on tegemist suure majandusvõimalusega," hindas ta. "Samas poliitiline pinge võib piirata majandusedu realiseerumist. Lisaks peame arvestama pidevalt riskiga, milleks on  Vene ettevõtete madalam maksekultuur. Ettevõtluses tähendab see nõuet oma äri finantsiliselt kindlustada."

Kokkuvõttes prognoosib Rehe kolme suure osas Rootsi ja Soome puhul Eesti ekspordimahtude püsimist ja Venemaa suunal isegi kasvu.  

"Eesti majanduse väljavaade ja kasvuprognoosid järgnevaks 2-3 aastaks annavad kindlust, et tööhõive püsib stabiilsena ja loodan, et hoiab jätkuvalt kasvutrendi," ütles Rehe. "Eestil kui väikese tarbimismahuga riigil on väljakutse hoida hinnatõusudel mõistlik piir ees. Hinnatõusu suurimaks mõjuriks on elektrihinna võimalik tõus elektrituru avamisel. Samuti omavad tähtsust kütte- ja teised järelevalveliselt reguleeritavad hinnad."

Palgakasvu osas on Rehe prognoos mõõdukas ja tema hinnangul see muutub pigem individuaalselt ning on seotud iga ettevõtte puhul eraldi tootlikkuse kasvuga. Samas üldiselt teenivad ettevõtted aktsepteeritavat kasumit, mis lubab vajadusel olla paindlikum palgakulude osas, lisas ta.

"Eelkirjeldatud trendid - stabiilne ja rahulik majanduskasv ning loodetav tööhõive kasv, suurendavad tarbija usaldust," hindas ta. "Sisetarbimise mõju majanduse kasvule tervikuna väärib märkimist, kuid ei ole riigi pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu alus. Sisetarbimise mõju majanduskasvule on lühike ja ajutine ja sellest tulenevatele numbritele ei saa välja tuua pikaajalisi trende."

Rehe sõnul konkureerivad sarnaselt ettevõtetega ka riigid majanduskasvu „võistluses“: "Majanduslikult edukas riik saavutab oma head tulemused läbi aktiivse investeerimis- ja maksupoliitika, tasakaalustatud riigi halduse ja ka tehnoloogia arengu," rõhutas ta.

 

Autor: Ave Lepik, Kaisa Gabral