• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • 04.09.12, 12:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

LNG pakub lahendust väikekatlamajadele

Tallinna Tehnikaülikooli värske uurimistöö kinnitab, et väikekatlamajades on olemas tehnilised ja majanduslikud eeldused asendada põlevkiviõli veeldatud maagaasiga (LNG).
Eesti põlevkiviõli tootjate teadete kohaselt alustavad nad mõne aasta pärast põlevkiviõli ümbertöötlemist mootorikütusteks. Põlevkiviõlist toodetakse Eestis soojust ligikaudu 600 gigavatt-tundi aastas, mis moodustab kuus protsenti kogu toodetud soojusest. Põlevkiviõlil töötavaid katlaid on ligi 540. Enam leiab põlevkiviõli kasutamist Ida-Virumaal, Harjumaal ja Viljandimaal.
Elering AS ja Eesti AGA AS tellimusel uurimistöö läbi viinud Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Siirde ütleb, et vaatamata mõningatele vajalikele investeeringutele tulevikus on LNG igati konkurentsivõimeline väikekatlamajade kütus. Samuti on konkurentsivõimeline LNG hind.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Uuringu kohaselt ei nõua katelde üleviimine vedelkütuselt maagaasile kuigi suuri ümberseadistusi. Gaasikatlad on hästi automatiseeritavad ja võrreldes õlikateldega kõrgema kasuteguriga. Lisaks tekitab maagaasi põletamisel põlevkiviõlist märksa vähem heitmeid ning ka katelde hooldusvälp on pikem.
Üks uuringu tellijatest, AS Eesti AGA, on juhtiv tööstuslike ning meditsiiniliste gaaside tootja ja müüja Eestis. Maailma juhtiva gaasi- ja tehnoloogiakontserni Linde Group ettevõttena omab AGA kogemust LNG tootmises, transpordis, hoiustamises ja turustamises nii Skandinaavias kui üle maailma. AGA on ka seni ainukese Läänemere ääres asuva veeldatud maagaasi terminali rajaja ja omanik Nynäshamnis, Rootsis.
Teine uuringu tellija, Elering AS, kavandab koos Vopak LNG ja Tallinna Sadamaga LNG terminali rajamist Muuga sadamasse. Lisaks LNG tavapärasele taasgaasistamisele ning maagaasivõrgu kaudu edasi transportimisele on ka mitmeid muid kasutusalasid, mis võiks Eesti energeetikas luua uusi võimalusi.
Eesti AGA, Elering ning uuringu koostanud Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut kavandavad uurimistöö tulemuste lähemat tutvustamist energiaettevõtete spetsialistidele sügise jooksul.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele