Elering: meie LNG terminal oleks teistest 30% odavam

Artikkel

- Uudised
- Indrek Kald
- 6. september 2012 kell 5:52
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elering: meie LNG terminal oleks teistest 30% odavam
Muuga sadamasse plaanitav veeldatud maagaasi ehk LNG terminal oleks kolmandiku võrra odavam kui muudesse asukohtadesse rajatavad terminalid, teatas Muuga projekti üks osapool Elering.
Taani konsultatsiooniettevõte Ramboll Oil & Gas A/Si koostatud Muuga LNG terminali esmase teostatavusanalüüsi kohaselt kujuneks koguinvesteering ligi kolmandiku võrra odavamaks kui mistahes muusse asukohta rajatava sarnase terminali investeering, teatas Elering.
Planeeritava terminali ülesanne on varustuskindluse tagamine Balti riikides ja Soomes, mis seni on sõltuvuses ühest gaasitarnijast, ning kommertsnõudluse rahuldamine. Analüüs valmis terminali arendajate Eleringi, Tallinna Sadama ja Vopak LNG tellimusel.
Arendajate poolt on LNG terminali asupaigaks valitud Muuga sadama idaosa, kus saab ära kasutada sadama taristut. Uuringu kohaselt maksab kirjeldatud terminali rajamine 221 miljonit eurot, millele lisandub kuni kümne miljoni suurune investeering terminali ühendamiseks Eesti Gaasi põhivõrguga.
Terminaliprojekti realiseerimine võtab aega hinnanguliselt neli aastat, sealhulgas ehitustööd kaks aastat.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et regionaalse LNG terminali rajamine Tallinna piirkonda omab esmase teostatavusanalüüsi järgi mitmed eeliseid teiste potentsiaalsete asukohtade ees tulevasel ühisel Soome-Balti gaasiturul, kuna terminal asetub hästi olemasolevasse gaasivõrku koos plaanitava Soome-Eesti gaasiühendusega Balticconnector.
"Terminali asukoht Tallinna piirkonnas võimaldaks viia Eesti gaasivarustuskindluse ELi nõutud tasemele, samuti panustaks terminal koos Balticconnectoriga Soome gaasituru arengusse," märkis ta.
Konservatiivse prognoosi kohaselt vajab terminali rajamine kolmandiku ulatuses Euroopa Liidu investeerimistoetust, et tagada projekti finantsstabiilsus ning mitte koormata liialt gaasitarbijaid. Tallinn LNG projekt on Euroopa Liidu ühishuvi projektide kandidaat, kuna vastab kokku lepitud hindamiskriteeriumidele euroliidu toetuse saamiseks.
Tallinn LNG terminali mahuti suuruseks on plaanitud 90 000 kuupmeetrit LNGd ning terminal võtaks vastu kuni 75 000kuupmeetrise mahutavusega laevu. Terminal suudaks päevas väljastada üheksa miljonit kuupmeetrit maagaasi ning selles oleks ka seadmed laevade punkerdamiseks ja LNG laadimiseks tsisternautodele. Terminali võimsust on võimalik täiendava nõudluse tekkimisel väljavalitud asupaigas märkimisväärselt suurendada.
Terminal võimaldab lisaks tänastele tarbijatele hakata gaasiga varustama ettevõtjaid, kellel puudub ühendus olemasoleva gaasivõrguga. Sellisteks klientideks võivad olla kohalikud soojusetootjad või ühistransporditeenuse osutajad, kellele saab gaasi tarnida veeldatud kujul tsisternautodega, teatas Elering.
Samuti hakkab terminal pakkuma LNGd laevade punkerdamiseks, kuna gaas on tõsiseltvõetav alternatiiv laevakütusena alates 2015. aastast, kui Läänemerel karmistuvad oluliselt väävli- ja muude heitmete piirnormid.
Ramboll soovitab Eleringi, Vopaki ja Tallinna Sadama töögrupil lähema aasta jooksul käivitada põhjalik teostatavusuuring, turuanalüüs, läbirääkimised võimalike finantseerijatega ning tagada esialgsete kokkulepete sõlmimine potentsiaalsete varustuskindluse tagajatega. Samuti tuleb käivitada keskkonnamõjude hindamise ja planeerimise protsess.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Energeetika
Hetkel kuum