• Jaga lugu:

    Swedbank: Läänemere regioonis reformisurve

    Läänemere regiooni riikidest värske raporti üllitanud Swedbank prognoosib piirkonnas majanduskasvu aeglustumist.

    Panga raport nendib, et nii maksunduses kui ettevõtluses on riikidel ruumi reformideks, et konkurentsivõimet tugevdada.
    Keskmiselt jääb piirkonna majanduskasv tänavu tagasihoidliku 2,2% tasemele, kiirenedes tuleval aastal 2,4%-le ja sealt edasi 2,9%-le.
    Saksamaa kohta märgib Swedbank, et majandustsükkel on aeglustuvas faasis – nii tänavu kui tuleval aastal prognoositakse Saksamaal majanduskasvu vaid 1%, mis toob varsti kaasa ka töötuse kasvu.
    Ka Poolas, mille majandusel on seni läinud suhteliselt hästi, hakkab SKP kasvutempo raugema. Nii välisnõudluse vähenemine kui vajalikud kärped eelarvedefitsiidi vähendamiseks aeglustavad SKP kasvu sel ja tuleval aastal 2,5%-le.
    Balti riigid on jätkuvalt majanduskasvu taastumise faasis ning ehkki ekspordi väljavaated on tumenenud, on samas kosunud siseturu nõudlus. Swedbanki prognoosi järgi aeglustub SKP kasv tänavu 2.5-4%-le, et kahel järgneval aastal kiireneda 3,5-5,5%-le. Oluline on jätkata reforme, et globaalses konkurentsis püsimiseks oma toodangu lisandväärtust tõsta.
    Venemaal ja Ukrainas teevad poliitilised arengud vähikäiku ning õiguskorra erodeerumine ja kasvav korruptsioon raskendavad äritegemist. Reformid on soikus, ehkki valimiste järel võib oodata uusi algatusi. Majanduse kasvutempoks prognoosib Swedbank mõlemas riigis 4%, mis on allpool potentsiaalset kasvu ning tempot, mida oleks vaja tasakaalutuse vähendamiseks majanduses.
    Põhjala riikides on Soomel riigi rahandus heas korras, kuid reforme on vaja strukturaalseteks muudatusteks erasektoris. Taanis aitavad suurenenud eelarvekulutused korvata vähenenud ekspordinõudlust. Norras kannustavad kasvu naftatööstuse investeeringud ja kasvav eratarbimine, kuid samas on majandus üha enam tasakaalust väljas.
    Rootsi majandusele prognoosib Swedbank sügisel kasvutempo aeglustumist, kuna ekspordinõudlus väheneb. Tuleva ja sellele järgneva aasta SKP kasvu prognoos on vastavalt 1,7% ja 2,4%. Suurenenud riiklikud investeeringud ja eraldised teadus- ja arendustegevusele peaksid kindlustama Rootsi majanduse kasvupotentsiaali pikemas perspektiivis. Lähema aja suurim väljakutse on aga Rootsi majanduse konkurentsivõime säilitamine muu maailma suhtes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.