- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Keskpank ootab kärpega
Eesti Panga president Ardo Hansson on koos teiste Euroopa keskpankade juhtidega täna Ljubljanas, et Euroopa Keskpanga väljasõiduistungil kriisitõrje asemel taas euroala majandusele ja intressimääradele keskenduda.
Intressikärbet täna siiski ilmselt oodata ei ole – keskpank ei kiirusta püssist viimast pauku välja laskma, ehkki Euroopa majanduse makronäitajad on järjest süngemad.
Ja euroala võlakriisi taltsutamiseks ei saa keskpank praegu enamat teha kui oodata, et eelkõige Hispaania, mis on praegu kõige tõenäolisem abi vajaja, ise keskpanga abi küsiks. Möödunud kuul avalikustatud võlakirjade tugiostuprogrammi saab keskpank käivitada ainult siis, kui abi sooviv riik end esmalt range reformiprogrammi alla painutab.
Lisastiimul languses Euroopa majandusele võib keskpangast aga siiski veel tulla – väike enamus agentuuri Reuters küsitletud 73 analüütikust prognoosib euroala enim jälgitud baasintressi määra alanemist aasta lõpuks praeguselt rekordmadalalt 0,75% tasemelt 0,50%-le.
Töötus teeb Euroopas rekordeid. Uue kärpe ootust õhutas esmaspäeval avaldatud statistika, mis näitas euroala töötlevas tööstuses septembris langust juba neljateistkümnendat kuud järjest. Samal ajal lõi tööpuudus augustis uue rekordi – töötuse määr jäi küll eelnenud kuuga võrreldes 11,4% tasemel muutmata, kuid töötute read täienesid veel 30 000 inimese võrra.
Konsultatsioonifirma Ernst & Young värske analüüsi järgi võib töötute hulk euroalal 2014. aastaks ületada juba 19 miljoni inimese piiri. Praegu on euroalal tööta 18,2 miljonit inimest, mis on kõrgeim tase euro käibeletulekust peale. Eriti halb on kõrge tööpuudus noorte hulgas, kellest riskib peale kasvada “kadunud põlvkond”.
Euroala majanduses pole kasvu olnud eelmise aasta kolmandast kvartalist saadik. 0,2protsendise languse järel teises kvartalis prognoosib konsultatsioonifirma IHS Global Insight ökonomist Howard Archer euroalal SKP langust keskmiselt 0,3–0,4%. IMFi prognoosi järgi kahaneb euroala SKP aasta peale kokku tänavu 0,3%.
See on ühtlasi märk, et Euroopa Keskpanga majanduse toestamiseks seni astutud sammud – rekordmadalale langetatud intressimäär ning pankadesse süstitud enam kui triljonit eurot odavat laenuraha – pole langustrendi pöörata suutnud. Riigirahanduse saneerimine paljudes Euroopa riikides korraga ehk kärped ja maksutõusud varjutavad kiire muutuse väljavaateid veelgi.
“Euroala majanduslanguse on tinginud range säästukuur ääreala riikides, nõrk nõudlus maailmaturul ning võlakriisist johtuv suur ebakindlus,” nentis Saksa Commerzbanki analüütik Christoph Weil.
Keskpank võib viivitada. Lisaks sellele, et keskpank ei kiirusta viimast kuuli välja tulistama, räägib euroala baasintressimäära langetamisele vastu ka visalt kõrgel püsiv inflatsioon. Septembris kiirenes keskmine inflatsioon euroalal 2,7 protsendile võrreldes keskpanga sihiks seatud 2 protsendiga. Sellest sihist on inflatsioon euroalal kõrgemal olnud juba 22 kuud järjest.
“Arvestades sellega, et Euroopa Keskpank on juba nii palju lauale pannud, võivad nad praegu jääda äraootavale positsioonile ning kärpida intressimäärasid hiljem,” ütles agentuurile Reuters Credit Suisse’i ökonomist Christel Aranda-Hassel.
Sest keskpanga trumbid on laual. Kui keskpank on juba teatanud, et on valmis raskustes riikide laenukulude alandamiseks õhust raha looma ja seda piiramatus koguses, et nende riikide võlakirju osta, pole palju enamat, mida keskpank teha saaks. Kui see turge ei stabiliseeri ega võida riikidele aega oma majanduse ja rahanduse korrastamiseks, siis ei suuda seda miski, kirjutas eile Wall Street Journal.
Hetkel kuum
Käärimine jätkub ka Euroopa Keskpanga sees, kus Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann jätkab võlakirjade tugiostuprogrammi kritiseerimist. Weidmanni taga on Saksamaa avalik arvamus, mis pelgab rahatrüki põhjustatud inflatsiooni.
Liitlased leitud. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi on võitnud samas enda poole nii Saksamaa kantsleri Angela Merkeli kui ka rahandusministri Wolfgang Schäuble, kes annavad aru, et Hispaania või Itaalia mõõtu riikide aitamiseks euroala päästemehhanismide (EFSF/ESM) vahenditest ei piisa. Keskpanga vastu sõdimine on keerulisem.
Mario Draghi on Saksamaal mitu korda nii meedia kui ka avalike esinemiste kaudu keskpanga kriisimeetmeid selgitanud.
“Erakorralistel aegadel tuleb stabiilsuse taastamiseks vahel rakendada erakorralisi abinõusid,” ütles Draghi nädalapäevad tagasi ettekandes Saksa tööandjate konverentsil, kus ta kritiseeris Saksa keskpanga “nein zu allem” (kõigele ei – toim) hoiakut.
“Suurim risk stabiilsusele pole mitte tegutsemine, vaid tegevusetus,” ütles Draghi, kes 24. oktoobril läheb selgitusi andma ka Saksa parlamendi ette.
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele