Elektri hinna ja elektritarbimisega kaasnevate kulude tõus viib järgmisel aastal Eesti inimeste ja ettevõtete taskust täiendavalt vähemalt 100 miljonit eurot.
Elektri hinnatõus annab oma osa järgmise aasta inflatsioonimäärale ja kahanevad reaalsed sissetulekud löövad tarbimist ning vähendavad majanduskasvu ootusi. Riik hinnatõusu leevendamiseks märkimisväärseid samme ei astu.
"Ta peaasjalikult lööb ikkagi siseturgu," märkis Danske Bank Eesti juht Aivar Rehe. Tema sõnul muutuvad pere-eelarved hinnatõusu tõttu pingelisemaks ja alalhoidlikum tarbija hakkab muid ostuotsuseid edasi lükkama. "Jaekaupmehed näevad väiksemaid kasvunumbreid," lisas Rehe.
ASi Prisma Peremarket juht Janne Lihavainen nentis, et hinnatõus puudutab loomulikult kaupmeest, aga tekitab ka kaupmeeste vahel teravama konkurentsi. "Kui energia hind tõuseb, siis hind (poes - toim) on olulisem," ütles ta ja uskus, et nemad suudavad oma mahtusid järgmisel aastal kasvatada.
Mure sisetarbimise kahanemise pärast ei tule tühjalt kohalt. Tänavu teises kvartalis kasvas majandus statistikaameti andmeil eelmise aastaga võrreldes 2,2%, kuid seda ei vedanud enam eksport, vaid siseturg. Nõrgenenud välisnõudluse tõttu usuvad analüütikud, et eksport suurenema ei hakka ja majanduskasv peaks toetuma just tarbimisele. "Reaalse sissetuleku vähenemine pärsib kogunõudlust ning aeglustab majanduskasvu. Majanduse kehvema väljavaate tõttu vähenevad investeeringud ja tööjõunõudlus," ütles Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.
Milline on elektriarve mõju inflatsioonile ning kas ja kuidas saaks riik hinnatõusu leevendada, loe tänasest Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
Viljandi Metall juhatuse esimees Jaak Sulg märkis, et elektri hinnatõus ei mõjuta nii palju nende ettevõtte toodete, vaid sisendihindu ja suurendab palgasurvet.
ASi Toom Tesktiil juhatuse esimees Illimar Toom ütles, et elektrihinna tõus järgmisel aastal mõjutab kindlasti tekstiilitootmist, aga praegu on raske öelda, kui palju.
ASi Põltsamaa Felix juhatuse esimees Anti Orav tõdes, et elektri hinna tõusu ei saa päris olematuks teha ja see tuleb ka tootehindadesse arvestada.
Eesti Gaas hakkab 1. jaanuarist lisaks gaasile ka elektrit müüma, peamiselt kodutarbijaile ja väiksematele firmadele.
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele