• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tegijad ja rahajagajad kuulevad üksteist halvasti

    EASi suurejoonelised turismiarendusplaanid peaks teoreetiliselt turismiettevõtjatel silma särama panema, ent väiksemad tegijad suhtuvad asjasse paraku suure skepsisega.

    Äripäeva hinnangul peaks tänases lehes kajastamist leidvad väikeettevõtjate murelikud seisukohad arengukavade koostajaid ja riigi rahajagajaid pead murdma panema, kuidas suurema plaani kokkupanijad ja konkreetsete ettevõtmiste vedajad üksteisele lähemale tuua. Praegu tundub, justkui elaksid nad kahes eri maailmas, millel leidub küll üksikuid kokkupuutepunkte, mitte aga ühiseid eesmärke ega jagatud väärtusi.
    Väikeettevõtjad kurdavad nimelt, et EASi pakutava hulgas neile sobivaid meetmeid üldse polegi, ning panevad pahaks, et euronõuete täitmiseks vajalikud investeeringud on nii suured, et ajavad majutusasutuste hinnad kõrgeks ega lase lisatööjõu palkamisele mõeldagi, see aga omakorda teeb äri laiendamise võimatuks.
    Kasum peab tulema. EASi turismiarenduskeskus kuulutab 2020. aastaks turismiteenuste ekspordi mahu kasvamist 1,6 miljardi euroni. Riigi poolt vaadates on mõistetav, et turismi põhinäitajaid ongi võimalik parandada eelkõige nende ettevõtmiste toetamise arvel, mis tulu tõotavad. Ainult tegemisrõõmust ei piisa ju ka ettevõtjale endale – kui ikka kasumit ei tule, jääb üle hõlmad vöö vahele pista ja katsetada millegagi, millest tulu tõuseb.
    Teisalt rõhutavad turismiarendajad aga ka ise tervikpildi nägemise tähtsust ning siin peakski olema see koht, kus väikeettevõtja ja piirkondliku arengukava koostaja kokku saavad. Kõrvalpilk võib aidata väikeettevõtjal hinnata, kuidas tema plaanid olemasolevaga paremini sobituvad, arengukava koostaja aga saab ettevõtja tähelepanekute põhjal hinnata, missugused muutused keskkonnas on vajalikud, et ettevõtja saaks kasumit teenida ja piirkonna turismitulu suurendada.
    Raha voolab sinna, kus teda on. Suurtest tõmbekeskustest eemal tegutsevad väikeettevõtjad peavad toetuste koondumist suurtesse linnadesse veaks ning sellega jääb üle nõus olla. Raha on kaldunud saama eelkõige need, kellel juba midagi ette näidata ja senise tegevuse näol tõestada ehk siis toetus on voolanud sinna, kus raha juba niigi liigub.
    Mõnes mõttes on see aga ka paratamatu, sest toetuse saamine peabki olema tulevasele kasumile orienteeritud, nn sooja õhu eest raha jagada ei saa ega tohigi. Laias plaanis peame toetamise asemel õigeks bürokraatlike takistuste kõrvaldamist ja infrastruktuuri arendamist. Viimasega on muret jällegi eelkõige suurtest tõmbekeskustest eemal – kui metsa vahele ikka teed ei vii, siis pole mõtet sinna midagi eksklusiivset rajada.
    Välisturisti Tallinnast kaugemale viimine saab edukas olla ainult kompleksse lähenemise korral, mis eeldab piirkondliku arengukava koostaja ja ettevõtja teineteisemõistmist. Väikeettevõtja tänane iroonilisus saab koostöövalmidusega asenduda siis, kui eelarvamused murenevad ja skepsise asemele asub usaldus. Selleks on vaja hoiakute muutumist mõlemal poolel, mille eelduseks on üksteise ärakuulamine.
    Peale välisturisti võiks ehk rohkem mõelda ka siseturismi arendamisele ehk sellele, kuidas panna puhkav tallinlane raha kulutama Hiiu- või Võrumaal. Siin on tublisti kasutamata potentsiaali.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Börs: USA aktsiaturud lõpetasid nädala väikse tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.