Ligi: Kreeka puhul tuleb vahepeal edusamme tunnustada

Kreeka uus valitsus on teinud kindlasti rohkem kui Kreekas seni kriisi lahendamiseks on tehtud, kuid otseselt eriliseks optimismiks alust ei ole.

„Nad lihtsalt tunnustavad edusamme,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi eurogrupi kohtumist, mille järel nii IMFi juht Christine Lagarde kui eurogrupi juht Jean-Claude Juncker Kreeka uue valitsuse jõupingutusi kiitsid.

„Igal juhul on see valitsus tegus olnud oma kohalike standardite järgi,“ ütles Ligi. „Lihtsalt lähtepositsioon on sedavõrd halb.“

Nii on vaidlused Kreeka abiprogrammi üle jätkuvalt valusad ja rasked. Kuid vahepeal tuleb tunnustada ka edusamme, tunnistades samas mahajäämust, ütles Ligi.

Jean-Claude Juncker ütles eurogrupi kohtumisele järgnenud pressikonverentsil, et märtsis Kreeka jaks määratletud 89 ülesannet, mis on vajalikud järgmise laenuosa väljamaksmiseks, tuleb riigil täita hiljemalt 18. oktoobriks.

Ligi sõnul on Kreeka ülesanne erakordselt raske. Suur võlakoorem eeldab, et pika aja jooksul peab riigieelarve primaarülejääk olema 4-5% SKPst.

„See on see võlgu elamise traagika,“ nentis Ligi. „Ainuüksi intresside maksmine nõuab väga suurt eelarve ülejääki.“

Kreeka võlgade täiendavast mahakandmisest ei taha aga liikmesriigid midagi kuulda.

„Mida seal restruktureerida. Riigid ei lepi sellega ju. Nad ei andnud raha selleks, et keegi nende raha maha kirjutaks,“ ütles Ligi, märkides, et on „kena idee“ sellist asja rääkida, ise samal ajal lisaraha küsides. „Nii ei saa,“ ütles ta.