Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudi uuringus analüüsiti 176 juhi vastuseid. Tippjuhte oli vastajate seas kolmandik ja keskastmejuhte 40 protsenti, valdavalt oli tegu erasektori juhtidega. "Keskmiselt suhtutakse sallivamalt alluvate ebaõnnestumisse, juhtide suhtes ollakse mõnevõrra kriitilisemad," rääkis Pulver ja rõhutas, et lisaks on eestlased suhteliselt perfektsionistlikud. "Eestis kiputakse lähtuma loogikast, et kui ei suuda hästi teha, siis ära tee üldse – kas olümpiavõit või mitte midagi."

Negatiivse hinnangu kartus ei olnud vastanute seas väga suur, mis on juhtide puhul ka loomulik. "Enim on esindatud ratsionaalne otsustusstiil, aga pea sama palju põhinetakse intuitsioonil. Lisaks on samaväärselt esindatud ka toetatud, sõltuv otsustusstiil, kus otsitakse nõu ja abi enne otsuse langetamist. Keskmisel määral oli valimis vältivaid juhte, kes ei taha otsuseid teha, keskmisel määral ka spontaanseid otsustajaid, kes ei tugine otsustades faktidele," rääkis Pulver.

Vaid 17% vastanuist tunnistas tõsisemaid ebaõnnestumisi ning neist vaid üks leidis, et on olnud ka päris tõsiseid ebaõnnestumisi. "Veerand vastanuist aga usub siiralt, et kõik tehtu on olnud ainult õnnestumiste rida. Poole kanti on neid, kes leiavad, et on olnud ka väiksemaid ebaõnnestumisi," kõneles psühholoogiaprofessor.

Ebaõnnestumise korral omistatakse süütunne endale umbes pooltel juhtudest. Seda, et vahel lihtsalt ei vea, peab põhjuseks ca 12 protsenti vastanuist, majandustingimusi ja konkurentsi kolmandik. "Esmatasandi juhid süüdistavad ebaõnnestumistes ainult ja ainult juhte, tipp- ja keskastmejuhid aga toovad sisse ka majandusliku olukorra ehk mida kõrgema astme juht, seda rohkem lubab ta ka välistel teguritel mängu tulla."

Pulveri kinnitusel suhtusid tippjuhid sallivamalt ka alluvate ebaõnnestumistesse, esmatasandi juhid olid aga alluvate suhtes kriitilisemad. "Juhtide enda ebaõnnestumise suhtes ollakse võrdväärselt kriitilised. Avalik sektor süüdistab ebaõnnestumises nii juhte kui alluvaid enam, ärisektor on aga tolerantsem," rääkis ta.

Kokkuvõttes tõdes Pulver, et hirm ise ebaõnnestuda ja sallimatus teiste ebaõnnestumise suhtes on omavahel  tihedalt seotud. "Ebaõnnestumise hirmu sisu on kartus saada negatiivset tagasisidet," märkis psühholoog.

"Ebaõnnestumine iseloomustab inimese tugevust, oskust panna vastu olukordades, kus pole edu ja tuleb kasutada kõiki oma sisemisi ressursse," rääkis Pulver ja toonitas, et tegelikult oleks kasulikum valida aasta lõpus parimat ebaõnnestujat ehk sellest üle saajat, mitte edukaimat õnnestujat.