28. oktoober 2012 kell 21:00

Kreeka jaoks otsitakse ikka alles lahendusi

Kreeka laenuandjatel on ees kibedad valikud – Kreeka abiprogrammis haigutab ligi 30 miljardi euro suurune auk ning riigi prognoositust suurem võlakoorem käib rängas languses majandusele üle jõu.

Kreeka avalikkust keerab samal ajal uute kärbete vastu üles riigis tuure koguv maksuskandaal, kus valitsuselt nõutakse vastust, miks pole uurima hakatud juba 2010. aastal saadud informatsiooni enam kui 2000 kreeklase konto kohta Šveitsi pangas. Laupäeval avalikustas poliitikute ja äriliidrite nimesid sisaldanud nimekirja üks kohalik väljaanne, mille toimetaja eile vahi alla võeti.

Kreekal ja Kreeka kreeditoridel on aga aega napid kolm nädalat, et otsustada järgmine väljamakse Kreeka abilaenust. 16. novembril tuleb Antonis Samarase valitsusel lunastada võlakirjad, mille jaoks valitsusel raha ei ole. ELi ja IMFi abilaenu väljamaksed on aga juunist saadik külmutatud, kuna kahe raundi erakorraliste valimiste järel Kreekas jäi abilaenu tingimuste täitmine soiku.

Võlatase märgist maas. Nagu näitavad valmivast troika ehk Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi raportist meediasse tilkunud andmed, on Kreeka oma võlakoorma vähendamisega kõvasti märgist maas. Ka positiivse stsenaariumi korral küünib Kreeka võlakoorem aastal 2020 ikka alles 138%-le SKPst 120% asemel, milles lepiti kokku tänavu veebruaris.

Ning kui Kreekale anda kaks aastat lisaaega eelarve primaarsesse ülejääki viimiseks (ehk siis jättes arvesse võtmata võlgade teenindamise kulud),   vajaks riik täiendavalt vähemalt 30 miljardit eurot. IMFi hinnangul veelgi rohkem.

Kuidas sellele katet leida, seda arutasid euro­ala finantsametnikud esimest korda põhjalikumalt läinud neljapäeval. Kõnelused jätkuvad täna, et valmistada ette euroala rahandusministrite ülehomme toimuv telekonverents, kus ministrid teevad Kreeka olukorrast vahekokkuvõtte, ütles reedel eurogrupi juhi Jean-Claude Junckeri pressiesindaja.

Maksumaksja raha korstnasse? IMF survestab euroala riike osa Kreeka võlast maha kandma. Kuna suurem osa Kreeka võlakirjadest on praeguseks avaliku sektori käes, tähendaks see juba reaalselt maksumaksja raha kaotust.  Nädalavahetusel avaldatud intervjuus kordas Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et see ei oleks mõeldav .

“Sellistel aruteludel on vähe pistmist reaalsusega euroala liikmesriikides,” ütles Schäuble intervjuus Saksa raadiole. Selle asemel võib kaaluda Kreekale uute laenude andmist vanade võlakirjade tagasiostmiseks, mille hind on praegu väga madal, pakkus Schäuble.

Samuti tahab Saksamaa väga ranget kontrolli abilaenu kasutuse üle.

Kokku on arutatud vähemalt 15 erinevat ettepanekut Kreeka täiendava rahavajaduse katteks, alustades võlaintresside langetamisest ja maksetähtaegade pikendamisest kuni selleni välja, et ka Euroopa Keskpank oma bilanssi ostetud Kreeka võlakirjadelt kahjumit kannab. Keskpanga juht Mario Draghi on nimetanud seda valitsuste rahastamiseks, mida keskpank teha ei või.

Poliitiliselt väga keeruline oleks ka Kreekale veel ühe abilaenu andmine, ehkki Saksamaa Bundestagis, mis selle heaks kiitma peab, võib vastuseis olla kardetust isegi väiksem.

Reedel ütles Saksa kristlike demokraatide sõsarpartei CSU liige Hans Michelbach agentuuri Bloomberg vahendusel, et koalitsioon on valmis Kreekale ajapikendust ja lisaraha andma, kui Kreeka võlgade kontrolli alla saamiseks lõpuks usaldusväärne lahendus leitakse. Sest kui Kreekal praegu euroalast minna lasta, teeks see tühjaks kogu senise edu rahaliidu stabiliseerimisel.

Kreeka majanduse seis on aga varsti sama ränk kui arenenud riikides suure depressiooni ajal. Valmivas raportis prognoosib troika Kreekas tänavu 6% suurust SKP langust ning tuleval aastal languse jätkumist enam kui 4% tempos.

Selle aasta lõpuks on Kreeka SKP viie aastaga kahanenud 18,4% (võrdluseks kukkus Läti SKP 2008. aastast kolme aastaga 20,7%). Prognoose on kõvasti kärbitud võrreldes Euroopa Komisjoni kevadise ning IMFi enda vaid paar nädalat tagasi avalikustatud prognoosiga.

Nagu IMF viimases maailmamajanduse ülevaates tunnistas, on kasinusmeetmete negatiivset mõju majandusele seni kõvasti alahinnatud.

Kärped parlamenti. Järgmise 31 miljardi euro suuruse laenuosa väljamaksmiseks nõutakse Kreekalt täiendavaid kärpeid ja kokkuhoiumeetmeid 13,5 miljardi euro ulatuses. Laupäeval teatas Kreeka rahandusminister, et esitab need parlamendile kinnitamiseks sel kolmapäeval. Struktuurireformid, milles kõigele valitsuskoalitsiooni väikseima partei toetust ei saadudki, esitab valitsus parlamendile eraldi paketina veidi hiljem.

Eurogrupi otsust Kreeka abipaketi kohta oodatakse ministrite kohtumiselt 12. novembril.

Taust

Kreeka majanduse seis on sünge

Kreeka SKP kahaneb tänavu IMFi hinnangul 171,2 mld eurole, mis on võrreldav 2002. a tasemega (tipptase saavutati 2007. a 209,7 mld euro tasemel).Avaliku sektori võlg kasvab tänavuselt 171 protsendilt tuleval aastal 182%-le SKPst.Töötuse määr oli Eurostati andmeil juunis 24,4%.28 miljardit eurot, mis vastab ca 15%-le SKPst, jääb Kreeka valitsusel Chicago Ülikooli hinnangu järgi aastas saamata maksudest kõrvalehiilimise tõttu.Sellest hoolimata pole valitsus kiirustanud uurima juba 2010. aastal Prantsusmaa toonaselt rahandusministrilt Christine Lagarde’ilt saadud

Hetkel kuum