Kreeka jaoks otsitakse ikka alles lahendusi

Kreeka avalikkust keerab samal ajal uute kärbete vastu üles riigis tuure koguv maksuskandaal, kus valitsuselt nõutakse vastust, miks pole uurima hakatud juba 2010. aastal saadud informatsiooni enam kui 2000 kreeklase konto kohta Šveitsi pangas. Laupäeval avalikustas poliitikute ja äriliidrite nimesid sisaldanud nimekirja üks kohalik väljaanne, mille toimetaja eile vahi alla võeti.

Kreekal ja Kreeka kreeditoridel on aga aega napid kolm nädalat, et otsustada järgmine väljamakse Kreeka abilaenust. 16. novembril tuleb Antonis Samarase valitsusel lunastada võlakirjad, mille jaoks valitsusel raha ei ole. ELi ja IMFi abilaenu väljamaksed on aga juunist saadik külmutatud, kuna kahe raundi erakorraliste valimiste järel Kreekas jäi abilaenu tingimuste täitmine soiku.

Võlatase märgist maas. Nagu näitavad valmivast troika ehk Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi raportist meediasse tilkunud andmed, on Kreeka oma võlakoorma vähendamisega kõvasti märgist maas. Ka positiivse stsenaariumi korral küünib Kreeka võlakoorem aastal 2020 ikka alles 138%-le SKPst 120% asemel, milles lepiti kokku tänavu veebruaris.

Kreeka majanduse seis on aga varsti sama ränk kui arenenud riikides suure depressiooni ajal. Valmivas raportis prognoosib troika Kreekas tänavu 6% suurust SKP langust ning tuleval aastal languse jätkumist enam kui 4% tempos.

Selle aasta lõpuks on Kreeka SKP viie aastaga kahanenud 18,4% (võrdluseks kukkus Läti SKP 2008. aastast kolme aastaga 20,7%). Prognoose on kõvasti kärbitud võrreldes Euroopa Komisjoni kevadise ning IMFi enda vaid paar nädalat tagasi avalikustatud prognoosiga.

Nagu IMF viimases maailmamajanduse ülevaates tunnistas, on kasinusmeetmete negatiivset mõju majandusele seni kõvasti alahinnatud.

Kärped parlamenti. Järgmise 31 miljardi euro suuruse laenuosa väljamaksmiseks nõutakse Kreekalt täiendavaid kärpeid ja kokkuhoiumeetmeid 13,5 miljardi euro ulatuses. Laupäeval teatas Kreeka rahandusminister, et esitab need parlamendile kinnitamiseks sel kolmapäeval. Struktuurireformid, milles kõigele valitsuskoalitsiooni väikseima partei toetust ei saadudki, esitab valitsus parlamendile eraldi paketina veidi hiljem.

Eurogrupi otsust Kreeka abipaketi kohta oodatakse ministrite kohtumiselt 12. novembril.

Taust

Kreeka majanduse seis on sünge

Kreeka SKP kahaneb tänavu IMFi hinnangul 171,2 mld eurole, mis on võrreldav 2002. a tasemega (tipptase saavutati 2007. a 209,7 mld euro tasemel).Avaliku sektori võlg kasvab tänavuselt 171 protsendilt tuleval aastal 182%-le SKPst.Töötuse määr oli Eurostati andmeil juunis 24,4%.28 miljardit eurot, mis vastab ca 15%-le SKPst, jääb Kreeka valitsusel Chicago Ülikooli hinnangu järgi aastas saamata maksudest kõrvalehiilimise tõttu.Sellest hoolimata pole valitsus kiirustanud uurima juba 2010. aastal Prantsusmaa toonaselt rahandusministrilt Christine Lagarde’ilt saadud