• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Danske küsib aktsionäridelt raha ja koondab inimesi

    Kapitali tugevdamiseks võimalusi otsiv Danske Bank teatas 3000 töökoha kaotamisest ning plaanist 7 miljardi Taani krooni ehk ligi miljardi euro eest uusi aktsiaid emiteerida.

    Uued sammud tehti avalikuks koos Danske kolmanda kvartali majandustulemustega, millest nähtub 1,31 miljardi kroonine (175 mln eurot) puhaskasum. See klappis Bloombergi küsitletud analüütikute 1,34 miljardi euro suuruse prognoosiga.
    Danske müüb aktsiaid eesmärgiga täiendada enda esimese taseme omavahendite määra (core Tier 1 capital ratio) järgmise aasta lõpuks vähemalt 13%ni. Lisaks teatas pank plaanist pakkuda aktsionäridele 2015. aastaks maksujärgseks omakapitali tootluseks 12%.
    Taani pank on sunnitud tegudele koduturul lõhkenud kinnisvaramulli ja valitseva majanduslanguse tõttu. Selle tulemusel tõsteti varasemat koondamiseesmärki 1000 inimese võrra 3000ni. Panga sõnul on äritingimused muutunud radikaalselt.
    "Grupp keskendub tegevuse tõhustamisele, harude sulgemisele, klienditeeninduse parendamisele, mis tähendab ajavahemikul 2013-15 2000 töökoha kaotamist," teatas pank. See on lisaks 1000 selle aasta lõpuks kaotatavale töökohale.
    Uudis mõistagi investoreid ei rõõmustanud, sest pärast tulemuste ja plaanide avalikustamist kukkus firma aktsia Kopenhaageni börsil 7,4%, 96 kroonini. Tegu on suurima päevasisese langusega pärast eelmise aasta 1. novembrit.
    Lisaks teatas Danske, et ei tee ettepanekut maksta 2012. majandusaasta eest välja dividende. Viimati 2008. aastal dividende maksnud pank plaanib omanikutulu väljamaksmist 40% ulatuses kasumist, siis "kui tundub see õigustatud", selgitas pank.
    "Aktsiate lisaemissioon oli meie jaoks üllatus, kuid seda peaks võtma kui eesmärki saavutada kõrgem omakapitali määr ja tugevam pank," kirjutas kliendikirjas Nordea Banki analüütik Simon Christensen.
    Autor: Fredy-Edwin Esse, California
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi prognoos pani USA aktsiaturud rallima
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.